Tehnoloogia areng, kliimapoliitika ja ühiskondlikud hoiakud mõjutavad tänapäeva mäetööstust järjest rohkem. Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi mäenduse ja maavaratehnoloogia osakonna järeldoktor-teadur Bruno Grafe tegeleb sellega, kuidas ühildada loodusvarade vajadus ja ühiskonna ootused nii, et Eesti ei jääks ilma ehitusmaterjalideta ega sõltuks täielikult impordist.

Saksamaalt pärit Bruno Grafe teadustöö keskendub sellele, kuidas tagada Eestis ehitusmaavarade kättesaadavus, arvestades samal ajal ühiskonna ootusi ja väärtushinnanguid. Grafe usub, et just väikeriikides, nagu Eesti, on võimalik katsetada uusi lahendusi, mis ühendavad tehnoloogia, looduskeskkonna ja kohalike kogukondade vajadused.

Eesti karjäärid vajavad otsuseid maavarade tuleviku kohta

Enne Eestisse kolimist juhtis Grafe Freibergis mäetööstuse uurimisprojekte ning töötas Saksamaa kaevandusametis, tegeledes kaaliumisoola kaevandamisega. Tänases teadustöös aitab varasem töökogemus näha laiemat pilti ja siduda teoreetilisi lahendusi tegelike kitsaskohtadega.

Grafe töö keskendub Eestis ehituses kasutatavale lubjakivile, mille varud senistes karjäärides on ammendumas.

„Kui uusi karjääre ei avata, tuleb hakata lubjakivi sisse vedama. See tõstab hindu ja suurendab sõltuvust välistarnijatest,“ hoiatab ta.

Uute karjääride avamine on Eestis keeruline, nagu ka paljudes teistes Euroopa riikides – protsessid on ajamahukad ning sageli on siis tugev avalik vastuseis. Seetõttu keskendub teadustöö tehnoloogiatele, mis muudaksid karjääritöö efektiivsemaks või ühiskondlikult paremini vastuvõetavaks. „Soovin teadlasena panustada lahendustesse, mis viivad mäenduse edasi nii tehnoloogia kui ka keskkonnamõju mõttes. Mind huvitab järgmise põlvkonna tehnoloogiate katsetamine ja autonoomse ning vähese keskkonnamõjuga mäenduse piiride nihutamine,“ kirjeldas Grafe edasisi plaane. 

Lisaks tehnoloogiale uurib Grafe koos kolleegidega ka inimeste hoiakuid. Kasutatakse generatiivset tehisaru, et mõista, miks inimesed mäendusele vastu on ja millistel tingimustel oleksid nad valmis kompromissideks.

„Tihti küsitakse, kui väga ollakse millegi vastu, aga mitte seda, miks. Meie eesmärk on leida põhjused ja mõista, mida inimesed oleksid valmis vastu andma, kui nad soovivad täielikult loobuda kaevandamisest. Kas nad aktsepteerivad hindade tõusu või sõltuvust importmaterjalidest?“ selgitab Grafe.

Ringmajandus vajab tarka ja läbipaistvat kaevandamist

Grafe sõnul ei ole realistlik, et 1,4 miljoni elanikuga riik suudaks olla igas tehnoloogia- ja loodusvaradega seotud valdkonnas maailmatasemel.

„Tuleb teha valikuid, kas arendada vesinikuenergeetikat, haruldaste muldmetallide töötlemist, tuumatehnoloogiat või tehisintellekti rakendusi. Kõiges korraga tippu ei jõua,“ tõi Grafe välja. 

Grafe usub, et taastuvenergia hinnad langevad lähikümnenditel ja selle salvestamiseks arendatakse uusi tehnoloogiaid. Samas ei pea ta realistlikuks ideed ühiskonnast, mis baseeruks täielikult ringmajandusel.

„Tõhus taaskasutus nõuab palju energiat ja ressursse, mis muudab selle teatud piirist alates ise keskkonda koormavaks, vähemalt lähitulevikus,” selgitas Grafe. „Lisaks vajame rohepöörde elluviimiseks tohutul hulgal haruldasi muldmetalle, vaske ja akude toormeid ning neid saab kaevandada vaid maapõuest,“ lisab ta.

„Uute toorainete vajadus jääb. Küsimus on, kas toodame neid ise läbipaistvalt, kontrollitult ja keskkonda võimalikult säästvalt või loodame teiste riikide peale. Euroopas on olemas insenerioskused, planeerimisvõimekus ja usaldusväärsus,“ sõnas Grafe. 

Eestis tähendab see muu hulgas valikuid, mis tagavad kriitiliste toormete ja ehitusmaterjalide kohaliku ning läbipaistva kättesaadavuse. Selleks on vaja uut põlvkonda insenere, teadlasi ja otsustajaid.

„Vastutustundlik kaevandamine saab olla nii nutikas kui ka keskkonnateadlik. Selleks on vaja järelkasvu, kes soovivad siduda tipptasemel tehnoloogia, loodusteaduse ja ühiskondliku vastutuse,“ ütleb Grafe.

Tema sõnul on tegu laia, põneva ja pidevalt areneva valdkonnaga, kus jätkub tööd nii Eestile kui ka Euroopale tervikuna.

Freibergi ülikool kujundas tänapäevase mäenduse alused

Grafe leidis tee mäeteaduseni vanavanaisa eeskujul ning sügava mulje jättis talle Freibergi ülikooli maa-aluse õppekeskuse külastus. Freibergi tehnikaülikool (Technische Universität Bergakademie Freiberg) on vanim mäendust õpetav ülikool maailmas, asutatud 1765. aastal. Seal on kujunenud paljud tänapäevase mäenduse põhimõtted, sealhulgas mäeinseneride hariduse ja uurimuse standardid.

Eestis saab mäeinseneriks õppida ainult TalTechis Maa süsteemide, kliima ja tehnoloogiate õppekaval, kuid Grafe soovitab tudengitel kindlasti kaaluda ka Freibergis õppimist, kasvõi vahetussemestriks.

„Mäendus tundus mulle hea kombinatsioon tööhõivekindlusest, seiklusest ja praktilisusest,“ ütleb ta. „Freiberg on ideaalne koht, kus ühendada Saksamaal õppimise kogemus heade õppevõimalustega geoloogia ja tehnoloogia valdkonnas. Ja üürid on madalamad kui Tallinnas,“ lisab ta.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta