Euroopa Liit kehtestab 1. juulist uued märgistuseeskirjad mahetoidule, samuti tuleb neil toodetel näidata ELi uut mahetootelogo. Nn „Euro-leheke” saab kohustuslikuks igale pakendatud mahetoidutootele, mis on toodetud Euroopa Liidus ja vastab vajalikele nõuetele.

ELi mahelogo kõrval võivad tooted kanda muid eraviisilisi, piirkondlikke või riigisiseseid märgiseid. Pakendamata ja imporditud mahepõllumajanduslike toodete puhul jääb logo kasutamine valikuliseks. Uute märgistuseeskirjade järgi tuleb tooteetiketil lisaks uuele logole näidata ka põllumajandustoote tootmise asukoht, toote koostisosad ning toote vastutava kontrollija koodnumber.

ttevõtjatel on uute märgistamiseeskirjade täitmiseks kahe-aastane üleminekuperiood. Uue eeskirjaga tahab EL esimest korda reguleerida ka mahepõllumajandusliku vesiviljeluse valdkonda. 

„Loodame, et ELi mahetootelogo muutub mahetoodete laialt tuntud sümboliks ja annab tarbijale kindlust, et selliselt märgistatud kaup on valmistatud täielikult ELi mahepõllumajandust reguleerivate rangete eeskirjade järgi,” selgitas Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Dacian Cioloş. „Loodan, et need muutused edendavad mahepõllumajandussektorit ja edaspidi paraneb seeläbi ka tarbijakaitse.” 

„Euro-lehekese” kavandil moodustavad ELi tähed puulehe kuju. Rohelisel taustal leheke peaks edastama tarbijaile kahte selget sõnumit: loodus ja Euroopa. Komisjon registreeris kavandi kollektiivse kaubamärgina. Euroopa Liidu tudengitele suunatud logokonkursi võitis Saksa tudengi Dušan Milenkovići kujundatud logo, mis kerkis internetiküsitluses selgelt esikohale. Võitja ja esikohakandidaadid saavad pärjatud 19. juulil 2010 Brüsselis auhinnatseremoonial, mis toimub samal ajal põllumajanduspoliitika tulevikku käsitleva konverentsiga.

Uued tingimused mahepõllumajandusliku vesiviljeluse valdkonnas

Uus eeskiri hõlmab ka mahepõllumajandusliku vesiviljeluse tooteid nagu kala, karploomad ja vetikad. Veekeskkonna tooteid hõlmavate ELi eeskirjadega eraldatakse mahepõllumajanduslikud ja mittemahepõllumajanduslikud tootmisüksused ning määratakse kindlaks loomade heaolu tingimused, sealhulgas loomkoormus ja näitajad loomade heaolu mõõtmiseks. Eeskirjades täpsustatakse veel, et tuleb austada bioloogilist mitmekesisust ja loomade sigimist pole lubatud mõjutada kunstlike hormoonidega. Säästvalt majandatud püügipiirkondades tuleb kalasöödale täiendavalt lisada mahesööta.  Erisätted puudutavad tooteid, mis sisaldavad kahepoolmelisi molluskeid ja vetikaid.

Euroopa Komisjoni merendus- ja kalandusasjade volinik Maria Damanaki kommenteeris uusi eeskirju: Mahevesiviljeluse üleeuroopaline eeskiri on saanud valmis. See annab tarbijale parema valikuvõimaluse ning aitab edendada keskkonnahoidlikku tootmist ja on elujõuliseks alternatiiviks traditsioonilisele intensiivsele lähenemisviisile. Euroopa Liit on suurim mereandide turg maailmas. Seega on kohane, et just Euroopa haarab ohjad selle valdkonna paremaks reguleerimiseks. Minu meelest on kalanduse- ja vesiviljelusesektori prioriteetideks jätkusuutlikus ja sotsiaalne ühtekuuluvus. Mahepõllumajandusliku vesiviljeluse uued eeskirjad on verstapostiks, et integreerida need prioriteedid vesiviljelusse.”

2008. aastal oli hinnanguliselt 123 sertifitseeritud mahepõllumajandusliku vesiviljelusega tegelevat tootjat Euroopas, üle maailma oli selliseid kasvandusi 225.  Need ettevõtjad tootsid peaaegu poole kogu maailma toodangust, mis oli 2008. aastal 50 000 tonni.  Selle valdkonna esimese viie hulka kuuluvad liikmesriikidest Ühendkuningriik, Iirimaa, Ungari, Kreeka ja Prantsusmaa. Enim toodetud liik on lõhe.

Täiendavaid üksikasju uute eeskirjade kohta ja ELi mahetootelogo saab alla laadida ELi mahepõllumajanduse veebilehelt: www.organic-farming.europa.eu