Ootamatult on avalikkuse tähelepanu alla taas sattund korraldatud jäätmeveo süsteemi teemaline arutelu. Vastav süsteem, kus kohalik omavalitsus kehtestab oma piirkonnas tingimused ja hinna, millega teatud perioodil üks prügivedaja viib elanikelt nende poolt tekitatud olmejäätmed ümbertöötlemiseks, on Eestis kehtinud aastast 2005. Selle aja jooksul on enamikes omavalitsustes süsteem kenasti rakendunud.  Ära on peetud palju kohtuvaidlusi ning turu jõujooned kõigile selged.  Tulemuseks on see, et iga inimese elukoha juures on konteiner, mida tühjendatakse, metsaalused prügimäed on praktiliselt kadunud ning on loodud võimalused ka jäätmete liigiti kogumiseks, mis on igaühe kohustus keskkonna ees.

Täna on aga Eesti Jäätmekäitlejate Liit teinud ettepaneku kaotada senine toimiv süsteem ning minna taas üle nö korraldamata vabale turule.  Ettepanek oma uudsuses ei tugine imelikult kombel ühelegi mujalt maailmast võetud toimivale näitele. Eriti vastumeelne on paarile suurettevõttele tänane pealinna arengusuund, kus jäätmeveo arveid ei esita enam prügivedaja vaid linn ise, korraldades jäätmevedu vastavalt kehtivale Jäätmeseadusele. 

Kõige kesksem põhimõte tänapäeva jäätmevaldkonnas on “saastaja maksab” printsiip. See on juba lasteaiast õpitud tõde - kes prügi tekitab, see ise ära koristab.  Riigi kohustus on tagada selleks lihtsad võimalused ning lisaks peab see toimuma keskkonnasõbralikul moel.

Enamustes maailma riikides on jäätmehoolduse korraldamine üle antud piirkondlikele (maakonnad) või kohalikule (omavalitsused) tasemetele.  Terve turumajandusega riikides ainult teenuse osutamise õigus antakse üle eraettevõtetele, kus pakkujate leidmiseks kasutatakse hankemenetlusi. 

Avaliku võimu kohustusi erafirmadele demokraatlikes riikides üle ei anta. Näiteks kohustus arendada jäätmete liigiti kogumist, tõsta elanike keskkonnateadlikkust, edendada jäätmehierarhia põhimõtteid. 

Teenuste osutamiseks eraettevõtete vahel korraldatud hangete tagajärjel valitakse soodsaim pakkuja ja sõlmitakse lepingud, millega ettevõtetele pannakse vastutus ka töö tegematajätmise eest, mida nö vabatahtlik turuvorm ei võimalda.  Selliseid hästi toimivaid näiteid leiame kasvõi lähinaabrite  (Soome - Rootsi) juurest. 

Kompleksteenus või kaheosaline hankesüsteem

Jäätmeseadus nõuab omavalitsustelt prügiveohangete korraldamisel jäätmekäitluskoha määramist.  Kuidas avalik võim ikka kohta määrab - õige -  avaliku hanke kaudu eduka pakkuja selgitamisega.  Täna teevad prügiveo suurettevõtted kõik, et sellist nõuet ära muuta.  Huvitav miks?

Põhjus on järgmine, kompleksteenuse puhul sobib teenust osutama ainult ettevõte, kes transpordib jäätmeid, omab keerulist tarkvara süsteemi klientide haldamiseks ning lahendusi jäätmete töötlemiseks.

Kohalikul omavalitsusel on võimalus see teenus tellida inimeste jaoks nö osade kaupa. Saab valida näiteks  paljude ettevõtete vahel, kes soovivad oma piirkonnas ainult transporditeenust pakkuda. Lisaks saab valida soodsaima hinnaga jäätmete töötlemiskoha, vältides ebamõistlikult suurt juurdehindlust, mis täna läheb kasumina prügivedaja taskusse. 

Ettevõtteid, kes suudavad Eestis kompleksteenust pakkuda  on väga vähe ehk 3-4 terve riigi peale. Sellist nö vertikaalse monopoli tekkimist välditakse mujal Euroopas ning ei ole soovitatav lasta arendada ka Eestis.

Jäätmekäitlejate pakutav turu vabastamise lahendus toob olukorra, kus senini hangete kaudu määratud hinnad muutuvad vabaks ja elanikud saavad valikuvabaduse prügivedajat valida.    Ehk lühidalt - hinnad tõusevad ja elanik on eraettevõtte meelevallas ilma, et omavalitsus saaks teda kaitsta. 

Kahjuks saab ainult ette kujutada, milliseks kujuneks jäätmete äraveo vaba turu hind mõnes Lõuna-Eesti väikevallas võrreldes tänaste korraldatud jäätmeveo  hindadega näiteks tervet Valga maakonda hõlmavas ühispiirkonnas. Arvatavalt saame siis tänaseid hindu korrutada kahe, kolme või neljaga. 

Eestis on tänaseks põhjamaade eeskujul omavalitsused hakanud valdkonda arendama ühiselt, et tõsta teenuse taset, saada hangetel paremaid tingimusi ning olla usaldusväärne elanike huvide esindaja.   

Jäätmekäitlejate pakutud lahenduse puhul ei muutu elanike olukord võibolla oluliselt  Tartus - Tallinnas aga riik peab hea seisma kõigi kodanike eest.  Eriti kaitsetud on siin hajaasustuse elanikud. 

Jääb ainult loota valitud poliitikute riigimehelikkusele vastu seista paari suurettevõtte veenmisjõule ja lükata otsustavalt tagasi mõtted, mis viiksid meid prügiveo korralduses edumeelsest Euroopast arengumaade tasemele.