Tööinspektsioon viis käesoleval aastal 1. juunist kuni 31. augustini läbi alaealiste töötingimuste sihtkontrolli, mis oli kolmas omataoline.

Sihtkontrolli läbiviimise eesmärgil külastati kokku 22 tööandjat. Peamiselt oli tegemist toitlustus- ja teenindusettevõtetega, kuid kontrolliti ka teistes valdkondades töötavate, muuhulgas kohaliku omavalitsuse poolt tööle võetud noorte töötingimusi.

Kontrollide käigus tuvastasid tööinspektorid 42 rikkumist, millest 10 kõrvaldamiseks tehti tööandjale ettekirjutus. 11 tööandja kontrollimisel rikkumisi ei tuvastatud, sh 5 juhul seetõttu, et alaealised töötasid töövõtulepinguga ning ühel juhul oli alaealisega sõlmitud praktikaleping. Viimaste üle järelevalve teostamine ei kuulu aga tööinspektsiooni pädevusse, sest tegemist on võlaõiguslike lepingutega.

Alaealiste sihtkontrolli käigus avastatud puudused olid peamiselt seotud noorte tööpäeva kestusega või nende teavitamata jätmisega töölepingu kohustuslikest tingimustest (nt töö tasu suurus, puhkuse kestus, tööaeg jms). Näiteks kahel töötaval lapsel (üks 13- ja teine 14-aastane) puudus tööinspektori nõusolek tööle asumiseks. Üks tööandja võimaldas 17-aastasel alaealisel töötamist talle keelatud tööl: klienditeenindajana puutus alaealine kokku lahtise alkoholiga.

„Nagu ka kahel varasemal aastal, on endiselt tööandjaid, kes ei saa aru oma juriidilisest ja moraalsest kohustusest noori töökeskkonnas kaitsta ning üritavad vastutusest vabaneda muu võlaõigusliku kokkuleppe sõlmimise kaudu“, nentis Kairit Ehala, Tööinspektsiooni peajurist.

Tööinspektor võttis kolme 15-17-aastase alaealise seaduslike esindajatega ühendust tuvastamaks, kas lapsevanemad on teadlikud, et nende lapsed töötavad võlaõiguslike lepingutega. Kuna lapsed said tehtud töö eest kokkulepitud tasu, töö ei olnud raske (laudade katmine jms) ning tööpäevad olid keskmiselt 4-5 tundi pikad, siis vanematele või ka alaealistele endile töövõtulepingu alusel töötamine muret ei valmistanud. Vaid üks lapsevanematest kinnitas, et kui tema tütar peaks veel kuskile tööle minema, siis ta eelistab ikkagi töölepingu alusel töötamist ja selgitab seda ka oma lapsele.

„Oluline on veelkord rõhutada, et Tööinspektsioon ei pea siiski õigeks töötava alaealisega töövõtu- või käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu sõlmimist, mis jätab noore ilma seadusega ettenähtud tagatistest“, selgitas Ehala.

Ka muu võlaõigusliku lepingu sõlmimisel peab tööd andev isik lähtuma Eestis kehtivate seaduste põhimõttest, mille kohaselt ei tohi alaealise töölkäimine takistada tema sotsiaalset arengut või hariduse omandamist. Näiteks hariduse omandamise takistamiseks tuleb töölepingu seaduse kohaselt pidada ka seda, kui alaealine käib koolis, kuid ei jõua väsimuse tõttu tundides piisava aktiivsusega osaleda. Samuti on suvevaheaeg ette nähtud noortele puhkamiseks.