Hiljemalt 1. juuliks 2023 peavad 37 Eesti omavalitsuses tegutsevad tööandjad mõõtma ära radoonitaseme tööruumides. Kui see on lubatust kõrgem, siis tuleb neil õhus olevat radoonitaset töötajate tervise huvides vähendada.

Selline kohustus tuleneb keskkonnaministri täna jõustunud määrusest. „Tööruumide radoonisisaldust tuleb hakata mõõtma neis omavalitsustes, mis asuvad radooniohtlikul alal,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler. „Eestis on need alad uuringute abil kindlaks määratud. Nendes paikades radoonitaseme mõõtmine on vajalik inimeste tervise huvides. Saab ju radoonitaset hoonetes tihti alandada üsna lihtsate vahenditega, näiteks ventilatsiooni parandamisega.“

Radoon on looduslik radioaktiivne gaas. Seda leidub maapinnas, aga ka näiteks ehitusmaterjalides. Radoonitaset tuleb radooniohtlikuks tunnistatud omavalitsustes mõõta tööruumides, mis asuvad hoone maa-alusel või esimesel korrusel või kui tööruumi välisseinad puutuvad vahetult kokku maapinnaga või kui hoonel maa-alune korrus puudub.

Mõõtmised peaksid kestma vähemalt kaks kuud ajavahemikul 1. novembrist kuni 30. aprillini. Ajapikku võivad tekkida hoone vundamenti näiteks praod, mille kaudu radoon maapinnast tööruumidesse pääseb. Seetõttu  tuleks mõõtmisi korrata vähemalt iga 10 aasta järel.

Euroopa Nõukogu direktiivi kohaselt võiks aasta keskmine radoonitase tööruumide õhus jääda alla 300 bekerelli kuupmeetri koha. Kui mõõtmise tulemusena selgub, et radoonitase on kõrgem, siis on töötajate tervise kaitsmiseks üks võimalus võtta ette ehitustöid, näiteks parandada tööruumide ventilatsiooni, tihendada põrandaid ja vundamenti. Teine võimalus on vähendada töötajate radooniga kokkupuutumise aega. Kui seda teha ei saa, tuleb tööandjal neile regulaarselt korraldada tervisekontrolli ning arvestada nende töökohal saadavaid kiirgusdoose.

Selle üle, et tööandjad keskkonnaministri täna jõustunud määruse  nõudeid täidaksid, hakkab järelevalvet tegema Tööinspektsioon. Nõudmised on määrusega kehtestatud ka radooni mõõtjaile. Oma pädevuse kinnituseks peavad neil olema  Eesti Akrediteerimiskeskuselt saadud tunnistus või akrediteering. Mõõtjate üle teeb järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet.

Eestis on radooniohtlikuks tunnistatud järgmised 37 omavalitsust:  Alutaguse vald, Haljala vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Jõgeva vald, Jõhvi vald, Kadrina vald, Kastre vald, Kiili vald, Kohtla-Järve linn, Kose vald, Kuusalu vald, Luunja vald, Lääne-Harju vald, Lüganuse vald, Maardu linn, Narva linn, Narva-Jõesuu linn, Peipsiääre vald, Põhja-Sakala vald, Põltsamaa vald, Põlva vald, Rae vald, Rakvere linn, Rakvere vald, Saarde vald, Sillamäe linn, Tallinn, Tapa vald, Tartu linn, Tartu vald, Toila vald, Türi vald, Viimsi vald, Viljandi vald, Viru-Nigula vald ja Väike-Maarja vald.

Lisaks noile on veel 19 omavalitsust, mille radooniohtu on Keskkonnaministeeriumi hinnangul veel tarvis uurida. Need on Anija vald, Antsla vald, Elva vald, Haapsalu linn, Järva vald, Kanepi vald, Keila linn, Kihnu vald, Mulgi vald, Paide linn, Ruhnu vald, Rõuge vald, Setomaa vald, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Vinni vald, Võru linn, Võru vald. Keskkonnaministeerium tegeleb nende alade radooniohu kaardistamisega aastatel 2019–2024.