Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Eesti Taastuvenergia Koda ja taastuvenergia tootjad jõudsid kokkuleppele taastuvenergia tasu määrade osas, mis tarbijatele tähendab kokku 263 miljonist eurost säästu.

  • Energeetika
  • 24. juuli 2012
  • Päikesepaneele pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee

„Saavutasime palju tarbijasõbralikuma kokkuleppe,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. „Praeguse süsteemi jätkumisega võrreldes väheneb taastuvenergia ja koostootmise tasu 24 protsenti, mis keskmise tarbija jaoks tähendab 2,1 protsendilist säästu,“ lisas Parts.

Kui praeguse toetuse kohaselt oleks taastuvenergia kulu tarbijatele aastatel 2013-2020 arvestuslikult 838 miljonit eurot, siis kokkuleppekohase uuendatud toetusskeemiga jääb see ca 575 miljoni euro juurde, mis tarbijatele tähendab seitsme aasta jooksul kokkuhoidu 263 miljonit eurot.

Kokkuleppe kohaselt hakkab uus toetuste skeem hõlmama ka juba rajatud või rajamisel olevaid taastuvelektri tootjaid. Neile tootjatele laienevad kokkuleppe kohaselt täiendavad garantiid.

„Lisaks tahan rõhutada, et taastuvenergia investeeringuid koheldakse ühtmoodi ning liigkasumid hoiab ära toetuse seotus elektri turuhinnaga. See tähendab, et kui turuhind suureneb, siis taastuvenergia tasu arvel väheneb. See on hea kaitse avaneval elektriturul tarbijatele,“ ütles Parts. Toetuse maksmise periood on 12 aastat alates tootmise alustamisest.

Taastuvenergia Koja liikmeskonda puudutavate taastuvenergia toetuste uute põhimõtete osas sõlmisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Taastuvenergia Koda ka Ühiste Kavatsuste Memorandumi.

 Sõlmitud kokkuleppest tulenevad toetuste maksimummäärad:
- Kõikide tuuleparkide piirhind 93 €/MWh
- Biomassil koostootmisjaamade piirhind 93 €/MWh
- Tõhus koostootmine 72 €/MWh (turvas, prügi, gaas)

Taastuvenergia tootmismahud Eestis on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, moodustades mullu Eesti elektritarbimisest 13 protsenti. Kuna taastuvenergia tootmine on oluliselt kallim kui konventsionaalsetest allikatest tulev elekter, on see muutunud tarbijatele märkimisväärselt koormavaks, moodustades ligi kümnendiku elektriarvest.

Nii Euroopa Liidu kui Rahandusministeeriumi hinnangul on praegu kehtiv taastuvenergia tasumäär liiga kõrge ehk tegemist on võimaliku ülekompenseerimisega. Seega tuli määrad üle vaadata, sealjuures pidades silmas, et tuleb säilitada taastuvenergia tootmise majanduslik mõttekus.

Tootjatega peetud läbirääkimistel leiti pooli rahuldav lahendus ka taastuvelektri tootmise toetamisele suurtes elektrijaamades, kus lisaks elektrile toodetakse ka kaugküttesoojust. Üle 50 MW tootmisseadmetes kasutatava biomassi eest on aastani 2020 võimalik saada taastuvenergia toetust aastas summaarselt 375 GWh ulatuses ja toetus on seotud CO2 kvoodi hinnaga.

Sellisel viisil tagatakse Eesti elektritarbijatele taastuvenergia tootmine vähima kuluga, kuna antud kriteeriumitele vastavas Balti elektrijaama 11 energiaplokis on taastuvelektri tootmine konkurentsitult odavaim praegu teadaolev taastuvelektri tootmise viis. Samas tähendab toetuse sidumine CO2 kvoodi hinnaga, et Balti Elektrijaama 11. energiaplokile makstav toetuse summa väheneb järgmisest aastast 20,13 miljonilt eurolt 9,8 miljoni euroni, mis annab ühtlasi ka suurima kokkuhoiu.