Tallinnas elavad kõik 12 Eestis teadaolevat nahkhiireliiki ning linnas on ka üleriigilise tähtsusega elupaigad, selgus värskest uuringust „Tallinna nahkhiirte seisundi ja elupaikade sidususe analüüs“.

“Tallinna rohealad on linlastele olulised puhkealad, mis on koduks ka kümnetele tuhandetele loomadele, sealhulgas nahkhiirtele, kellel on linna ökosüsteemis oluline roll. Kui Tallinnas tegutseks Batman, siis pesitseks ta tõenäoliselt Astangul, sest just seal on enim nahkhiiri,” ütles Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan.

Uuring kinnitas, et Tallinnas elavad kõik 12 Eestis teadaolevat nahkhiireliiki ning mõned nende elupaikadest on riikliku tähtsusega. Astangu piirkond on Eesti mõistes unikaalne sügisene parvlemis- ja talvituspaik, kus võib viibida tuhandeid nahkhiiri. Ülemiste-Männiku ala on üks olulisemaid rändeaegseid kogunemiskohti kogu riigis. Liigirikkad on ka Harku järve ümbrus, Pirita jõe org, Kadrioru park ning Pae järve ala.

Uuring toob välja, et nahkhiirte liigirikkus on suurem linna servaaladel ja suurte rohealade ümbruses. Kesklinna tihedamas hoonestuses on levinum eeskätt põhja-nahkhiir. Töö annab konkreetsed soovitused, kuidas linna planeerimisel arvestada valgustuse, arendustegevuse ja vanade puude säilitamisega, et vältida elupaikade hävimist.

„Esmakordselt on Tallinna nahkhiirte elupaiku käsitletud ühtse linnaülese tervikuna, mis annab selge ülevaate liikide seisundist ja nende liikumisteedest. Uuring aitab linnaruumi planeerida targemalt ja teaduspõhiselt. Nahkhiired on ka linnakeskkonnas olulised. Näiteks söövad nad ööpäevas kuni oma kehakaalu jagu putukaid, aidates seeläbi vähendada sääskede ja taimekahjurite arvu aedades, parkides ja mujal haljastuses,“ lausus Meelis Uustal, Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti keskkonnahoiu osakonna juhataja.

Uuring koondab aastatel 2009–2025 kogutud andmed ning mullu tehtud lisavälitööd, sealhulgas rändemonitooringu kolmes võtmekohas Kakumäel, Maarjamäel ja Aegnal.

Uuringu järgi on Tallinna liigirikkaimad ja arvukaimad nahkhiirte elupaigad järgmised:

• Astangu ja Harku järve ümbrus – Eesti mõistes unikaalne sügisene parvlemis- ja talvituspaik, kus võib viibida tuhandeid nahkhiiri.
• Ülemiste järve metsavöönd – üks olulisemaid rände-eelseid kogunemisalasid Eestis.
• Pirita jõe org – mitme liigi sigimis- ja toitumisala.
• Kadrioru park ning Pae järv – keskse asukohaga liigirikkad rohealad.
• Pae park osutus linnakeskkonna kohta erakordselt liigirikkaks, mitme liigi poegimiskoloonia toitumisalaks.
   

Uuring rõhutab ka harrastusteaduse tähtsust. Linlasi kutsutakse üles märkama nahkhiiri ja edastama vaatlusi nutirakenduste kaudu, et täiendada teadmisi nende liikumisteede ja elupaikade kohta. Neid võib leida keldrites, vanades rajatistes ja varjulistes hoonelõhedes. Praegu on nahkhiired endiselt talveunes, mil neid häirida ei tohi, vajadusel tuleb pöörduda riigi Keskkonnaameti poole.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta