2022. aastal algatas Tallinna Tehnikaülikool kasvuhoonegaaside (KHG) seire. TalTech on võtnud sihiks olla 2035. aastaks kliimaneutraalne ülikool ning valminud keskkonnajalajälje inventuur märgib ära, kui pikk tee nullini on. Tallinna Tehnikaülikooli CO₂ heide oli 27 437 tonni CO₂ ekvivalenti aastas, see teeb keskmiselt 2,51 tonni inimese kohta. 

KHG emissioonide mudeli loomiseks kasutati hübriidset arvestusmeetodit, mis on selliste inventuuride jaoks praegu parim metoodika, kuna heiteallikate kaardistamise eri viiside koondamisel suureneb arvutuste täpsus. Inventuur tehti TalTechi õppe- ja teadusprojektina, kaasates nii üliõpilasi, teadlasi, õppejõude kui ka tugipersonali, alustati ka uue ainekursusega. 

Ülikooli rohepöörde prorektor Helen Sooväli-Seppingu sõnul on edaspidi plaanis mõõta ülikooli KHG-d igal aastal ning leida võimalusi emissioonide vähendamiseks. „Koostame ka konkreetse tegevuskava Tehnikaülikooli kasvuhoonegaaside emissiooni kahandamiseks ning neisse aruteludesse kaasame kogu ülikoolipere, eriti muidugi tudengid,“ ütles prorektor. 

Inventuurist selgus, et Tallinna Tehnikaülikooli CO2 heide oli 27 437 tonni CO₂ ekvivalenti aastas, see teeb keskmiselt 2,51 tonni inimese kohta. 
 

Suurima osakaalu annab õppe- ja teadustöö tugistruktuur: hoonete ülalpidamise, ülikooli tööks vajamineva elektri- ja soojusenergia KHG osakaal kokku moodustas 58% kogu ülikooli jalajäljest ehk ca 16 000 tCO₂e/aastas. Suurimaks emissiooniallikaks on sisse ostetud elektrienergia – 9594 tCO₂e/a ehk 35,7% kogu ülikooli aastasest jalajäljest. 

„Meil on arvutused erinevate tulevikustsenaariumide kohta – millised on meie kasvuhoonegaaside heitmed, kui me midagi ei muuda või kui me hakkame käituma teistmoodi,“ ütles professor Kimmo Sakari Lylykangas inventuuri tutvustades. Näiteks tõi ta välja, et kui ülikool tarbiks elektrit vaid taastuvatest allikatest ning loobuks gaasiküttest (seda on tänaseks juba tehtud), kahandaksime oma kogujalajälge 39,5 % võrra. 

Teise suurema jalajälje osakaalu moodustasid liikuvusega seotud emissioonid: 26,9% jalajäljest ehk ca 7000 tCO₂e/aastas. Selle tekitavad tudengite ja töötajate ülikooli-koju liikumised, tööreisid, transportteenused ja ülesvoolu kütused. Viimane tähendab keskkonnakulu, mis tekkis autoga tööle sõitmiseks vajaliku autokütuse jõudmisest tanklasse.

Väiksema jalajälje osakaalu moodustasid erinevad sisse ostetud teenused, sh kommunikatsiooni (3,5%) ja IT valdkonnast (3,4%); muud sisse ostetud teenused moodustasid 7,7% koguheitest. Jäätmete, toidu ja vee osakaalud jäid kokku alla 0,5% ülikooli kogu keskkonnajalajäljest. 
 

KHG emissioonide sarnast jaotumist ülikoolides kinnitab ka ülemaailmne praktika ja uurimistööd , millest lähtuvalt on KHG heite vältimise ja vähendamise praktikad koondunud just tugistruktuuri ülevalpidamisega seotud tegevustele. 
Tallinna Tehnikaülikooli teadlased, kes inventuuri koostamises osalesid, peavad oluliseks jälgida emissioone kogu tootmisahelas. Näiteks kui ostetakse sülearvuti, siis on osa ülikooli jalajäljest ka selle arvuti ja selle komponentide tootmisel ja transpordil tekitatud kasvuhoonegaasid. Samuti on oluline vaadata uute ehitiste ja renoveerimistööde keskkonnamõju – alates ehitusmaterjalide tootmisest, ehitamisest kuni hoone kasutamise ja lõppkäitlemiseni. 

Inventuuri koostades selgusid ka sellised jalajälje osad, mille andmestikud pole veel kuigi täpsed. Näiteks saab parandada jalajälje andmekvaliteeti, kui reisikorralduse partnerettevõtted väljastavad läbitud vahemaade andmeid ülikooli töötajate tööreiside kohta. Täpsustamisruumi on veel pendelrände andmetes, toodete ja teenuste alusandmetes ning kolledžitega jalajälje jaotamise põhimõtetes. Tulevaste inventuuride ja kliimameetmete mõju iga-aastase seire jaoks saab KHG arvestuse täpsust aasta-aastalt parandada. 

Inventuuri koostamise projektijuht Tarmo-Richard Klamp Tallinna Tehnikaülikooli kliimanutika tuleviku keskusest sõnas, et sügisest on plaanis väljatöötatud arvutusmudelit hakata pakkuma ka teistele organisatsioonidele.

[1] E.Helmers jt. 2021, Carbon footprinting of universities worldwide: Part I—objective comparison by standardized metrics

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta