Eesti Turbaliit korraldab 05.09 ‑ 07.09 Tallinnas hotelli Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses XII Baltimaade turbatootjate foorumi teemal „Teadmiste tähtsus turbatööstuses“.

Taaskord on Eestimaa vihmane suvi turbatootjatele vingerpussi mänginud ning paljud kesise saagiga jätnud. Olukord ei ole märgatavalt parem ka Lätis ja Leedus.

Igal sügisel toimuv foorum on sageli kohaks, kus nii turbatootjad kui tarbijad kohtuvad, uurivad turgu ja ostu-müügi võimalusi. Ilmselt seetõttu, et turvast sel aastal napib on huvi foorumi vastu rekordiliselt suur ja külalisi on oodata üle Euroopa, mängib ju Baltikumi turvas Kesk-Euroopa aianduse turul väga olulist rolli.

Lisaks kuluaarivestlustele ja ärikohtumistele on foorumi eesmärk juhtida tähelepanu ning ühiselt arutada tööstuse päevaprobleeme. Kuna Eestis valmistatud turbatoodetest 2/3 eksporditakse, siis on ka mitmed probleemid teistega ühised. Samas käsitletakse ka Eesti turbatööstust ja sellega seotud küsimusi, näiteks ajakirjanduses palju tähelepanu pälvinud taastuvenergia toetuste muutmiskava, mis nii turbatootjaid kui kodumaiseid tarbijaid mõjutama hakkab.

„Tuleb tunnistada, et riik on turbatööstusele kõige ebausaldusväärsem partner seni olnud. Loosungid ettevõtluse või ekspordi toetamisest ei pea meie valdkonnas kahjuks paika.“ ütles MTÜ Eesti Turbaliit tegevdirektor Erki Niitlaan. Tema sõnul ei kaitse riik ei seni tehtud investeeringuid ega soosi uute tegemist: „Heaks näiteks on taastuvenergia toetuste vähendamise kava. Mõned aastad tagasi lubas riiki toetusi taastuvenergia tootjatele, mille tulemusena on Eestisse muuhulgas rajatud kolm efektiivset koostootmisjaama (Väo, Tartu ja Pärnu), mis pakuvad oma varustuspiirkonnas elanikele keskmisest oluliselt madalama hinnaga toasooja. Toetusmäärade püsimist lubati kaheteistkümneks aastaks, ometi on nüüd valmistatud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ette seaduse eelnõu millega kavatsetakse neid kärpida.“

Teise probleemina tõi Niitlaan välja olukorra Keskkonnaministeeriumi haldusalas, kus loa taotluste menetlemisel ei peeta kinni tähtaegadest ja toimub seaduste meelevaldne tõlgendamine või koguni eiramine. „Olukord on tõesti käest ära ja kõige kurvem on selle juures, et ettevõtjal ei ole ka kellegi poole abi saamiseks pöörduda“ tõdes ta.

Foorumi olulisematest sõnavõttudet väärib esiletõstmist Gerald Scmilewski (Saksamaa) ettekanne „Turba ja teiste aianduses kasutavate kasvusubstraatide koostisosade elutsükli võrdlev analüüs- eesmärgid, tulemused ja järeldused“, mis juhib tähelepanu asjaolulule, et tänapäeval sageli välja pakutavad n.ö „rohelised alternatiivid“ on ka ise tegelikult olulise keskkonnamõjuga või ei ole samaväärse tarbimisväärtusega. Eriti oluline on see toiduainetööstuses, millega ka turvas seotud on, kus lisaks muudele faktoritele võidakse otseselt ohtu seada ka inimese tervis. Olgu näitena küsitud, kuidas meile meeldiks juua piima, teades, et lehmade allapanuks on kasutatud purustatud autorehve, nagu seda mõnelpool Euroopas põhu, turba vms materjali kalliduse tõttu tehakse? Selles mõttes on turba kasutamine nii taimekasvatuses kui loomadele allapanuks „mahe“, tervislik ja jäätmevaba. Et kõik keskkonnanõuded Euroopa Liidus turba tootmisel ühtviisi täidetud oleksid kaaluvad rahvusvahelised organisatsioonid turbatoodetele ühtse ökomärgise kehtestamist. Selle võimalikust rakendamisest ja tulemitest Baltiriikidele räägib näiteks hr Hein Boon (Holland).

Huvitavaid ettekandeid on foorumil teisigi, samas väärib äramärkimist, et esmakordselt toimuvad foorumi raames osavõtjatele meistriklassid, kus omaala spetsialistid õpetavad nii tootmise nippe, siirdumist uutele eksporditurgudele kui ka kaevandamisega rikutud maa korrastamist ja loodushoidu, mis sellise tasemega ürituste korral on üsna harukordne.

Foorumi raames toimuvad ekskursioonid kodumaiste turba kasutajate Sagro ja Nurmiko kasvuhoonetesse ja Väo koostootmisjaama ning ekspordihuvilistele Muuga sadamasse.

Konverentsi korraldamist toetab Keskkonnainvesteerimise Keskus ning terve rida Eesti ja Euroopa turba valdkonna ettevõtteid.