Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna juurde loodi liikumisharrastuse käitumuslik probleemlabor, mille eesmärk on aidata kaasa elanikkonna liikumisaktiivsuse kasvule. Laboris töötatakse muu hulgas välja liikumisaktiivsuse programm koolidele, sest vaid 14% Eesti 11–15-aastastest õpilastest on kehaliselt piisavalt aktiivsed.

Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna prodekaan, labori juht Merike Kull ütles, et labori loomise põhjus tulenes otseselt ühiskonna vajadustest: „Uuringud kinnitavad üha enam, et elanikkonna seas on liikumisaktiivsus ebapiisav.

Näiteks vastavalt maailma terviseorganisatsiooni soovitustele peaks laste päevane liikumisaktiivsus olema vähemalt 60 minutit, kuid uuringute põhjal teame, et vaid 14% Eesti 11–15-aastastest õpilastest on kehaliselt piisavalt aktiivsed. See omakorda väljendub mitmetes laste tervisenäitajates: ülekaaluliste õpilaste osakaalu pidev kasv, riskikäitumise suurenemine jms.“

Labori otsene eesmärk ongi aidata kaasa elanikkonna liikumisaktiivsuse paranemisele ja vähendada vähese kehalise aktiivsuse kui riskifaktori mõju eri tervisenäitajatele, sh südame-veresoonkonna häiretele, diabeedile, ülekaalulisusele jm. „Sisuliselt soovime laboris töötada välja, hinnata ja rakendada teaduspõhiseid liikumisaktiivsuse sekkumisprogramme. Kuna Eestis seni puudub institutsioon, mis tegeleks vastavate programmide sihipärase väljatöötamise ja elluviimisega, siis on meie soov sellesse valdkonda panustada,“ rääkis Kull.

Labori tegevus on liikumisaktiivsuse sekkumisprogrammide väljaarendamise kaudu suunatud elanikkonna eri sihtrühmadele. „Edukad sekkumisprogrammid põhinevad muutustel, mis on seotud nii inimese enda kui ka tema lähikeskkonna, kogukonna, institutsionaalsete kui ka poliitiliste otsustega, seega on meie soov teha koostööd kõigi tasanditega.“

Praegu on laboris väljaarendamisel liikumisaktiivsuse programm koolidele. „Kehaline aktiivsus on seotud ka vaimse töövõimega,“ rõhutas Kull. Sellest tulenevalt ongi programmi eesmärk pakkuda koolidele välja erinevaid võimalusi, kuidas laste kehalist aktiivsust koolipäeva jooksul suurendada.

Programm sisaldab näiteks liikumispause tundides, kehaliselt aktiivseid õpetamismetoodikaid, pika kehaliselt aktiivse õuevahetunni planeerimist, kehalise kasvatuse tundide lisamist, aktiivse koolitranspordi arendamist, lastevanemate motiveerimist muutusteks jpm.

Ühiskonna tasandil on alustatud koostööd eri sihtrühmade esindajatega, kellega tehti algust uue panga, kehalise aktiivsuse ideepanga loomiseks. Ideepanga eesmärk on leida uusi ja innovaatilisi lahendusi kehalise aktiivsuse valdkonnas.

Praegu on labori käsutuses liikumisteadustes kasutatav teadusaparatuur, nagu liikumisaktiivsust registreerivad vahendid, südame- ja veresoonkonna töövõimet hindav aparatuur, liikumisaktiivsuse sotsiaal-psühholoogilisi aspekte hindavad küsimustikud ning aparatuur keha koostise määramiseks. Uued tehnilised vahendid ja metoodilised lahendused (GPS-anduritel põhinev liikumisanalüüs) lisanduvad koos projektide arenguga.