Keskkonda reostava nõrgvee puhastamiseks paigaldab Doranova Baltic OÜ veel sel aastal Tartu Aardlapalu prügila sulgemise raames pöördosmoosi printsiibil töötava veepuhasti, mis muudab prügilast väljajuhitava vee praktiliselt joogikõlbulikuks.

  • Jäätmed
  • 10. august 2011
  • Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee

Nagu enamikus Eesti vanadest prügilatest, leidub ka Aardlapalul ohtlikke jäätmeid, millest eralduv nõrgvesi võib sisaldada erinevaid mürkaineid. Vee puhastamiseks on prügila sulgemistöödega seotud Doranova tellinud pöördosmoosi põhimõttel töötava puhasti, mis aitab tagada seadmest läbijuhitava vee kõrge puhastusastme, kõrvaldades ligi 90% saasteainetest.

Kasulik teada!

Prügila nõrgvesi tekib vihmavee tungimisel läbi prügila jäätmekihtide. Nõrgvesi sisaldab tavaliselt lahustunud orgaanilist ainet ja anorgaanilisi makrokomponente, mille kontsentratsioonid võivad olla 1000-5000 korda suuremad kui nende sisaldused põhjavees. Lisaks võib nõrgvesi sisaldada raskemetalle ja ksenobiootilisi orgaanilisi ühendeid, mis pärinevad majapidamis- või tööstuskemikaalidest.

Nõrgvesi kujutab ohtu inimese tervisele juhul, kui see satub põhjavette, mida inimesed tarbivad. Kuna enamik Eesti vanadest ja suletud prügilatest sisaldavad ohtlikke jäätmeid, võib nende prügilate nõrgvesi sisaldada väga erinevaid toksilisi reoaineid.

“Kahtlen, kas keegi prügilast väljajuhitavat vett tõepoolest juua sooviks,” naerab Margus Nõlvak, Doranova Baltic OÜ juhatuse liige. “Tartus vähemalt esialgu puhastatud veega midagi ette ei võeta, kuid mõtteainet tulevikuks on prügilaomanikul küll: näiteks saaks Tartu prügila vett puhastatud kujul edukalt kasutada tööstuses või tootmises. Doranova visioon näeb ette, et tegutsevad prügilad kasutavad puhastatud vett prügiveoautode pesuks.” Nõlvak lisab, et kuna puhas vesi on maailmas üha suurem defitsiit, muutuvad ka Aardlapalule sarnased lahendused tulevikus järjest päevakohasemateks.

Pöördosmoosil põhinevaid seadmeid kasutatakse juba aastakümneid nii sõjanduses kui ka tsiviilkäibes, et muuta joodavaks soolane merevesi või raskelt saastatud vesi. Puhastusmeetodi efektiivsust reovee töötlemisel on kiitnud ka Tallinna Tehnikaülikooli teadlased. Eelmisel aastal ilmunud prügilavee uuringus võrdlesid nad juba ühe Eestis kasutusel oleva sarnase seadme töödeldud vee analüüside tulemusipuhastamata ja biopuhastatud nõrgveega. Viimastes oli toksiliste ainete sisaldus tuhandeid kordi kõrgem.

Kasulik teada!

Osmoos on füüsikaline protsess, mis rakendub juhul, kui kaks erineva soolsusega lahust on omavahel eraldatud poolläbilaskva membraaniga. Madalama kontsentratsiooniga lahus liigub läbi membraani, kuni lahuse kontsentratsioon mõlemal pool membraani on võrdne.

Pöördosmoosiks nimetatakse nähtust, kus kõrgema kontsentratsiooniga lahusele kunstlikult rakendatava rõhu toimel liigub vedelik läbi membraani madalama kontsentratsiooniga lahuse suunas, jättes endast maha vedelikus sisalduvad vee molekulidest suuremad molekulid või ioonid. Selle tulemusena puhastub madalama kontsentratsiooniga lahus veelgi.

Aardlapalu prügila veepuhasti (puhastamata ja puhastatud veest ning pöördosmoosi puhasti membraanid)
Pöördosmoosi puhasti membraanid. Foto: Doranova Baltic OÜ

Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Maueri sõnade kohaselt on linna huvides tagada prügila sulgemine vastavuses kõigi ELi prügiladirektiividest tulenevate nõuetega. „Prügila vee puhastamiseks on kaua otsitud lahendust, nüürd on pöördosmoosi tehnoloogia näol leitud variant, mis võimaldab seda teha ümberkaudsete elanike jaoks võimalikult loodust säästval viisil,“ ütles Mauer.

Doranova on alates käesoleva aasta aprillist tegelenud Aardlapalu prügilas biogaasi kogumiseks vajaliku torustiku ehitusega. See on üheks osaks prügila suuremahulistest sulgemistöödest, mida teostavad peatöövõtjana ASid Merko Ehitus ja Merko Infra. Aardlapalu prügila sulgemistööde projekti kogumaksumuseks on ca 6,5 miljonit eurot, töid rahastatakse EL Ühtekuuluvusfondist.

Loe lisaks!

TTÜ prügilavee uuringud ja erinevate puhastustehnoloogiate analüüs: keskkond.ttu.ee