Kolm meest ja Kõrvemaa. Nii ma unistasin keset üht talve, kuniks kolm meest olidki lõpuks keset Kõrvemaad.

Ants ja Toomas ei tulnud niisama minuga välja. Nende erisoov mulle oli kuulda tedremängu. Seda ma neile ka lubasin. Lubasin tervel pikal rongi ja bussiteel ning varahommikusel jalgsikäigulgi.

Tollal mulle nii tuttaval maal olid Ants ja Toomas esimest korda. See tegi minust matka tähtsaima tegelase ehk matkajuhi ja puudu oli suurest õnnest vaid üks tedremäng. 

Mäuste järve lähedal nad pidid mängima ja ei petnud meie lootusi, juba kaugelt eemalt oligi mängu kuulda. Kui kolm õnnelikku meest mänguritele silmapiirile jõudsid, vakatas mäng ja seisatusid kolm üllatunud meest. Need muidu kolm jutukat kuju, kes said aru, et tedrevaikuses nemad ise süüdi on.

Kolm meest olid vaiksemad kui tavaliselt ka tagasiteel. Alles ööbimispaigas, Ilmastalu talumehe Ülo Saarlehe juures said nad vanalt mehelt lohutust ja õhtuvaikuses oli jälle kolme mehe jutuvadinat kuulda, kus ka tedremängu natuke kuulda oli...


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!