Minu käest uuritakse tihti erinevad küsimusi tekstiilist pesukaitsmete kohta. Kuidas need töötavad? Kas lekivad? Kuidas need paigal püsivad? Kas pesta kuuma veega või külma? Küsimusi on palju, mistõttu on paslik teha üks pikk ülevaatlik postitus.

Tekstiilist pesukaitsmeid saab osta Loodusperest, ZUZUst , Mähkmed.ee epoest. Toodete hinnaklass jääb vahemikku 4-10€ tükk, ühe eluiga on vähemalt 2 aastat. Võimalik on ka ise teha, siis saab katsetada erinevate lõigete ja materjalidega.

Korduvalt kasutatavaid naiste hügieenitooteid kasutatakse sarnaselt konventsionaalsetele toodetele, ent peale kasutuskorda ei visata toode prügikasti, vaid pestakse puhtaks ning kasutatakse uuesti. Kas sa tead, et keskmiselt iga aasta visatakse Eestis ära ligikaudu 15 miljonit tampooni ja 20 miljonit pesukaitset/hügieenisidet? Päris hull kogus, kas pole?

Riidest pesukaitsmed ja hügieenisidemed näevad välja nagu teised sarnased tooted. Vahel on kasutatud lõbusaid kangaid ning mustreid, vahel on pesukaitsmed klassikaliselt valged. Mõned pesukaitsmed on tiivakestega, mida saab omavahel kinnitada kas trukiga, krõpsuga, nööbiga või muu sarnase süsteemiga. Leidub ka pesukaitsmeid, mis on ilma kinnituseta. Mõlema puhul on tarvis kasutada aga vastavat pesu, see olgu eelistatavalt puuvillast, liibuv ning lõikega, kus on võimalikult palju keha kaetud (nt stringid ei sobi). Õige pesu takistab pesukaitsmetel paigast libisemast ning on kasutajale mugav.

Tekstiilist pesukaitsmeid võib jaotada kahte kategooriasse: ühed, mis on mõeldud kord kuus kasutamiseks (hügieenisidemed) ja teised, mis on mõeldud igapäevaseks tarvitamiseks (pesukaitsmed). Kuidas neil kahel vahet teha see on juba raskem küsimus. Üldjuhul on nii, et selle kategooria määrab ära kaks tegurit - kasutaja enda kehalised iseärasused (vedeliku kogus) ja kasutatud materjalid.

Kellel on kerge voolus, sel pole tõenäoliselt vaja muud, kui ainult pesukaitset. Kellel aga raskem voolus, see võib kasutada sidet või kombineerida omavahel pesukaitset ja kuutopsikut/merikäsna vms. Merikäsna kasutamisest olen kirjutanud pikemalt siin. 

Kui palju pesukaitse või side vedelikku on suuteline imama, sõltub materjali enda hügroskoopsusest. Näiteks tsellulooskiud (viskoos, puuvill, lyocell, tencel) ja valkkiud (siid, vill) sobivad hästi pesukaitsmete valmistamiseks, kuna nende materjalide molekulid seovad hästi veemolekule. Samal ajal aga sünteetilised kiud, näiteks polüester, on märgamatu - vedelik kas läheb molekulidest läbi või jääb nende pinnale, aga vedelikku endas ei hoia.

Leidub pesukaitsmeid, mille puhul on kasutatud vaid neid materjale, mis on suutelised vett imama, ent leidub ka selliseid, millel on sünteetilisest kiust vahekiht, mis takistab nö lekkimist. Tervenisti looduslikest kiududest pesukaitsmed ja sidemed on seetõttu paremini hingavad ja kahepoolselt kasutatavad. Sünteetilise kihiga pesukaitsmed aga võivad tekitada higistamist ja sellega kaasnevaid probleeme. Lisaks ei saa selliseid kasutada ka kahepoolselt, sest et üks pool lihtsalt ei ole suuteline vedelikku imama.

Pesukaitsmeid saab valmistada erinevalt - välispidiseks materjaliks kasutada ühte kiudu, sisutäiteks lisada teist, kolmandat, neljandat. Üldjuhul ei lisata tekstiilist pesukaitsmetele üliabsorbeeruvaid materjale (näiteks pampersite sisutäiteaine) ega töödelda neid kuidagi keemiliselt rohkem vedelikku imavaks.

Ka toote enda kujust sõltub palju: kui suur on toode, kui paks, kas selle sisutäidet saab kandmise ajal vahetada.

Kui tihti on tarvis pesukaitset või hügieenisidet vahetada, sõltub muidugi kasutajast endast. Tavaliselt need, kes kasutavad tekstiilist pesukaitsmeid koos kuutopsikuga, kasutavad ühte pesukaitset päevas. Mõnel, kellel on voolus väiksem, see kasutab päeva jooksul näiteks kolme hügieenisidet. Kellele millised materjalid, paksused ning toote lõige sobib, see on väga individuaalne ja vajab katsetamist. Näiteks minule ei istu tiivakestega hügieenisidemed ja samuti ei meeldi mulle väga paksud. Lemmikud on voolujoonelised, keskelt kergelt kitsamad, otstest veidi laiemad pesukaitsmed.

Peale kasutuskorra lõppu on soovitatav panna tekstiilist pesukaitse külma vette likku. Leotamiseks võib kasutada ensüümidega pesuainet. Plekke võib eelnevalt töödelda äädikaga ja lasta kuivada 10 minutit. Toodet pestes peab samuti olema vesi jahe. Võib pesta nii käsitsi kui ka masinaga. Masinaga pestes kindlasti mitte kasutada valgendajat ning eelistada lõhnavabu pesuaineid. Üldjuhul aga pesukaitsmed muutuvad ajaga tumedamaks. Peale kasutamist võib puhtaid pesukaitsmeid ka kuumas vees keetes steriliseerida, aga seda ei soovita väga tihti ning kaua teha, kuna toote eluiga lüheneb. Üks steriliseerimise võimalus on ka päikese käes kuivatamine.

Mida teha vanaga? Mitu aastat kasutusel olnud pesukaitsmed võivad näidata ilminguid rebenenud õmblustest. Neid on soovitatav muidugi parandada. Võib ka juhtuda, et intensiivne pesutsükkel ajab toote sisutäite toote sees nö sassi (tekib pundar). Selle eemaldamiseks on nipp selles, et pesukaitset peab näppudega kohendama, fikseerima näppudega kinni ühe sisutäite nurga ja lüüa paaril korral pesukaitset vastu kätt või jalga.

Kui pesukaitse on muutunud kasutuskõlbmatuks, võib looduslikest materjalidest toodet kompostida.  Kindlasti tuleks eemaldada trukid, krõpsud või nööbid, mis ei lagune looduses. Segakiududest toode suunata ümbertöötlusesse.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et olen isiklikult kasutanud erinevaid kodumaiseid tooteid, teinud ise kui ka tellinud välismaistest veebipoodidest. Mulle endale on meeldinud ikka need, mis olen ise valmistanud. Seda lihtsal põhjusel - saan kontrollida milliseid materjale (kaasa arvatud niite) kasutan, milline on sisutäide, milline on lõige. Praegu katsetan justnimelt nendega mis on fotol - hundinuiavillatäidisega pesukaitsmed, puuvillase pealispinnaga. Toode on keskelt kitsam, otstest laiem. Muster sobib kokku mu pesuga ja värvi poolest pole liiga hele. Üldjuhul meeldivadki mulle säärased, mille värvus on kas punane, pruun või must. Nendelt pole plekke näha! Kõige kauem olen kasutanud ühte õhukest pesukaitset, millega läheb mul juba kaheksas aasta.


Lugu pärineb blogist Nullkulu.