Keskkond on meie ühine vara. Ka vastutus keskkonna eest on meie ühine vastutus – üks võimalus seda vastutust jagada toimub läbi rahaliste kohustuste. Ida-Virumaal asuvad kaevandused, elektrijaamad ning keemiatööstused kasutavad aastas miljoneid tonne põlevkivi. Nendelt ettevõtetele laekub nii riigi- kui ka kohalike omavalitsuste eelarvesse märkimisväärne osa keskkonnatasusid. Keskkonnakasutusest laekuv raha jõuab Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu mitmesuguste keskkonnaprojektide arendamisse ehk elukeskkonna parandamisse. Suur osa sellest on jõudnud tagasi Ida-Virumaale – keskkonna heaks.

Ida-Virumaale on N Liidu aegsest tööstusest jäänud palju keskkonnale ja seeläbi ka inimestele ohtlikke jäätmehoidlaid, mis vajavad saneerimist. Lisaks vajavad korrastamist elanikke teenindavad joogiveesüsteemid ning heitveepuhastid. Paraku ei jätkuks laekuvatest saaste- ja ressursitasudest kõikide keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Nii tulebki Ida-Viru maakonna keskkonna valupunkide lahendamiseks kaasata Euroopa Liidu rahasid. KIKi kaheksa tegutsemisaasta jooksul on Ida-Viru maakonnas lahendatud keskkonnaprobleeme enam kui 2 miljardi krooni eest. See teeb iga elaniku kohta peaaegu 12 000 krooni. Suurimad investeeringud on tehtud Narva ja Kohtla-Järve reoveepuhastite rekonstrueerimisse, Sillamäe jäätmehoidla sulgemiseks. Tuleb märkida, et keskkonnaprojektide rahastamisel panustab riik läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse iga omavalitsuse poolt keskkonnaprojekti pandud krooni kohta omalt poolt üheksa krooni. 

Kaheksa aastaga on Ida-Virumaa saanud keskkonnaküsimuste lahendamiseks 2 miljardit krooni ehk iga elaniku kohta 12 000 krooni. Igale omavalitsuse poolt keskkonna heaks paigutatud kroonile on riik lisanud üheksa krooni. 

Lisaks regionaalsetele projektidele on igal aastal maakonnas ellu viidud 70–90 erinevat keskkonnaalast projekti kogumaksumusega 50–90 miljonit krooni. Nende projektide raames on:

• korrastatud omavalitsuste veemajanduse rajatisi,
• arendatud jäätmekäitlust,
• toetatud looduskaitse all olevate objektide hooldust,
• arendatud elanikkonna keskkonnalast teadlikkust.

Keskkonnaprojekte viib Ida-Viru maakonnas ellu üle 120 erineva organisatsiooni. Aktiivsemad keskkonnaprojektide elluviijad on olnud omavalitsused. Agaramad neist Avinurme, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Toila, Maidla, Vaivara, Sillamäe, Jõhvi ja Kiviõli. 

Kohalike omavalitsuste ühise tegutsemise tulemusel on loodud regionaalne olmejäätmete prügila Uikalas. Uus prügila võimaldab sulgeda nõuetele mittevastavaid ladestuspaiku.

Omavalitsuste koostööna on valminud Ida-Virumaa radooniohtlikkuse kaart mis on vajalik abivahend kõigile majaomanikele ning uute majade ehitajatele ja mida huvilised saavad omavalitsuses vaatamiseks küsida. 

Koostööna arendatakse ka metsa kui ressursi mitmekesisema kasutamise võimaluste tutvustamist. Näiteks toimus 2007. aastal konverents, kus esimest korda avalikkuse ees võrreldi Ida-Viru maakonna energeetilisi ressursse. 

KIKi võimalusi on Ida-Virumaal kasutanud üle 100 organisatsiooni. Tegelik kaasatud inimeste arv on veelgi suurem, sest sageli on ühest organisatsioonist korraga töös mitu KIK-i projekti. Eriti puudutab see omavalitsusi. (Ehitajad tegelevad vee- ja kanalisatsiooni küsimustega, keskkonnaspetsialistid looduskaitse projektidega, koolid keskkonnateadlikkuse edendamisega.) 

Keskkonnateadlikkuse edendamisega tegeleb üle kümne MTÜ, aktiivsemad on olnud Oonurme Külaselts, Alutaguse Matkaklubi, Rakendusökoloogia Keskus, Loomingulise ja vaba aja keskus Gagarin, Noorteklubi Gelok jt.

Keskkond tuletab ennast pidevalt meelde. Kaevanduste ja karjääride sulgemine taastab endise loodusliku olukorra. Sellega kaasneb ka põhjavee taseme kerkimine endisele tasemele. Eriti tundlik on selles osas Pühajõe valgala ning sellelasuvad omavalitsused.

Endiaegsete keskkonnarajatiste kaasajastamisega on korrastatud avalikku ruumi. Nii on Jõhvi heitvete suunamisega regionaalsesse puhastusseadmesse likvideeritud amortiseerunud rajatised ning nende asemel on tekkinud uus atraktiivne arenduspiirkond Tallinna–Narva maantee äärde. 

Tuleviku huvides on sageli kasulik heita pilk tehtule. Nii on näiteks põlevkivi kaevandamise ja ümbertöötlemise keskkonnamõjude uurimusi tehtud ja kirjastatud üle 300 korra. See on märkimisväärne kogus intellektuaalset informatsiooni, mis lahtimõtestamisel on piisav otsuste väljakujundamiseks ühise maavara kasutamiseks. 

Keskkonnateadlikkuse tõstmiseks teevad palju tööd eriti laste hulgas Narva ja Kohtla-Järve. Eriti tänuväärne on looduskeskkonna väärtuste propageerimisel mittetulundusühingute tegevus. Riikliku Looduskaitsekeskuse Ida-Viru regioon on koostanud maakonna loodushariduse arengukava, mis näeb ette süsteemse loodushariduse korraldamist kõigis omavalitsuses. 

SA KIK on omalt poolt kaasa aidanud et parem keskkond inimestele kättesaadavamaks muuta. KIK-i maakondlikud esindused pakuvad oskusteavet, kuidas projektitaotlusi ette valmistada ja projekte tulemuslikult ellu viia. 

Ida-Viru maakonnas asuvate keskkonnaprobleemide lahendamine omab vaieldamatult tähtsust Eesti jaoks. Seetõttu ootabki SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Ida-Virumaa omavalitsuste suuremat aktiivsust keskkonnaprobleemide lahendamisel. Eesmärgiks on, et Ida-Virumaal ei asuks mitte ainult Baltikumi kõrgeim tehismägi, vaid Baltikumi kõrgeim haljastatud tehismägi. 

Mis on KIK?

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on organisatsioon, mis korraldab loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoiuks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks suunatud raha sihtotstarbelist kasutamist. KIKi tegevusvaldkond hõlmab peaaegu kõiki loodus- ja keskkonnahoiuvaldkondi. Vahendid, mida kasutatakse keskkonna tervendamiseks, laekuvad vastavalt keskkonnatasude seadusele loodusressursside kasutamisest. Nendeks on tasu metsa raiumise, maavarade kaevandmise, veevõtu, kalapüügi- ja jahipidamise, saasteainete heitmise eest õhku, vette, pinnasesse või põhjavette ning tasu jäätmete ladestamise eest.

Keskkonnakasutusest laekuva raha suunab KIK mitmesuguste keskkonnaprojektide arendamisse, aitab valmistada ette projekte mida rahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ning Euroopa Regionaalarengu Fond ning jälgib nende projektide elluviimist. 

KIKi eesmärk on avalike vahendite eesmärgipärane ja sihtotstarbeline kasutamine keskkonna valdkonnas.

KIKi missioon on hoida tervet elukeskkonda, väärtustada puhast loodust ning jätkusuutlikku arengut. 

Keskkonnaprogrammi eesmärgid:

• loodusvarade kasutamisega seotud keskkonnakahjustuste likvideerimine, keskkonnaseisundi taastamine, taastuvate loodusvarade looduslikule taastumisele kaasaaitamine, taastumatute loodusvarade täiendavate varude alased ning jäätmete taaskasutamise võimaluste uuringud;
• keskkonnaseisundi jälgimine, saastamist vähendavate keskkonnakaitseliste abinõude rakendamine, keskkonnauuringute ning loodusobjektide kaitse korraldamine;
• keskkonna saastamist põhjustavate saastekollete likvideerimisele või keskkonna endise seisundi taastamisele suunatud tegevus, kaitsealuste liikide poolt tekitatud kahju hüvitamine.

Keskkonnaprogramm jaguneb kaheksaks valdkonnaks:

• veemajanduse programm;
• jäätmekäitluse programm;
• keskkonnakorralduse programm;
• looduskaitse programm;
• metsanduse programm;
• kalanduse programm;
• keskkonnateadlikkuse programm;
• maakondlik programm.

Kõik programmid jagunevad omakorda alamprogrammideks. 

Projektide taotluste esitamine

Projekti taotlusi võtab KIK vastu kolm korda aastas.

Projektide taotlused tuleb esitada KIKile üldjuhul 15. märtsiks, 15. juuliks või 15. novembriks. Taotluste esitamise tähtaeg kuulutatakse välja KIKi (http://www.kik.ee/) ja Keskkonnaministeeriumi kodulehel (http://www.envir.ee/) kuu aega enne tähtaega. 

Kuhu projekti taotlus esitada?

Maakonnas elluviidavate projektide taotlused tuleb esitada KIKi maakondlikesse esindustesse. Mitmes maakonnas korraga toimuvate projektide puhul tuleb taotlus esitada KIKi vastavasse maakondlikku esindusse, kus taotleja ise asub. Üleriigiliste projektide taotlused tuleb esitada KIKi Tallinna kontorisse. 

SA KIK Ida-Virumaa esinduse projektispetsialist on Bruno Uustal, 332 0303, 505 4530, e post: Bruno.Uustal@kik.ee

Aadress: 41594 Jõhvi, Keskväljaku 1, I korrus. Vastuvõtt E, K 8–12 ja 12.30–16.30. 

Kes saavad toetust?

• kohaliku omavalitsuse üksused;
• keskkonnakaitsega seotud organisatsioonid;
• mittetulundusühingud ja sihtasutused;
• äriühingud, ettevõtted ja ettevõtjad;
• teadus- ja haridusasutused.

Kes otsustab?

KIK viib läbi taotluste eelhindamise ja edastab nõuetele vastavad taotlused Keskkonnaministeeriumile sisuliseks hindamiseks. Erandiks on keskkonnateadlikkuse maakondlikud projektid, mis edastatakse eelhindamise järel maakondlikele koostööpartneritele sisuliseks hindamiseks.

Rahastamisotsused teeb KIKi nõukogu. Seaduste, määruste ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks esitatud projektide rahastamise otsused teeb keskkonnaminister. Taotluse menetlemis- ja otsustusprotsess kestab ligi neli kuud. 

Mõned KIK-i poolt Ida-Virumaal rahastatud objektid ja tööd:

• Sillamäe jäätmehoidla sulgemine;
• Narva ja Kohtla-Järve reoveepuhastite rekonstrueerimine;
• Narva veepuhastusjaam;
• Kohtla-Järve piirkonna regionaalse veevarustuse projekti ettevalmistamine;
• Uikala prügila väljaarendamine;
• Kotinuka ja Narva prügila sulgemine;
• Kiviõli vana tuhamäe sulgemine;
• Oru ja teiste parkide hooldus;
• Tudulinna katlamaja üleviimine biokütusele;
• Jõhvi ja Kohtla-Järve ümbruse pinnavete likvideerimine;
• Ohtlike jäätmete kogumispunktid omavalitsustes;
• Narva jäätmekäitluskampaania;
• Koolide looduskoolitused.
  
  
  Bruno Uustal, SA KIK Ida-Virumaa esinduse projektispetsialist 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta