Täna toimus Tallinnas protest-etendus "Metsahelide Playlist", kus harvesterimüra jõudis otse võimukandjate ukselävele. Aktsiooniga juhiti tähelepanu kriitilisele olukorrale, kus lühiajaline üledimensioneeritud puidutööstuse huvi on seatud esikohale kõigi muude metsa funktsioonide ees. Olukorra illustreerimiseks sobib näiteks Eesti Keskkonnaühenduste Koja teade selle kohta kui palju on eelmisel aastal kaitsealadel raiutud.

MTÜ Estonian Anthropocene Center ja teiste vabaühenduste korraldatud protest-etendus liikus Riigikantselei juurest Riigikogu ette ning lõppes Kliimaministeeriumi juures. Suures plaanis rõhutasid osalejad, et praegune plaan 70% majandusmetsadeks jätta ei ole jätkusuutlik. Metsa- ja looduskaitseseaduste eelnõud on vaja peatada, raiemahtu on vaja vähendada ja kaitsealasid on vaja kaitsta. 

Üks protestijatest, kunstnik ja metsahelide salvestaja Taavi Tulev, juhtis tähelepanu sellele, et mets on hääletu ja mets lasebki end maha võtta.

“Metsa tuleb hoida nii meie jaoks kui järgnevatele põlvedele”, lisas ta.

Vastused tihti peituvad detailides. Siit edasi saakski tuua välja, et mets ei peaks olema lihtsalt 'kaitse' ja 'majandus', vaid meie kõigi elukeskkond. Vahet tuleks teha väikemetsaomanike ja firmametsade vahel. Metsamajandamine on oluline ka selleks, et väikemetsaomanikel oleks võimalik oma metsi hoidvalt majandada sh arendada uusi kestlikemaid ettevõtlusvorme. Probleemiks ei ole maainimesed ega traditsiooniline metsamajandus, vaid suurettevõtete ja tööstuse ülepaisutatud surve.

 Protestijad leidsid, et metsades on võimalus puhata, marjul käia, matkata, metsad on kodu, puhkepaik ja elatusallikas.

“Miks ulatatakse 2/3 meie metsadest tööstusele ja kuidas see sobitub meie maastiku struktuuriga ja kultuuriga? Kust tuleb selle % määramiseks sisend ja kuidas määratavaid %-te pärast juhitakse?” küsisid nad.

Riigikogu liige Zuzu Izmailova (SDE) sõnul võiksid inimesed oma rahulolematust välja näidata ja rohkem protestida. Mets ja kogu loodus on meie kõigi vara ja pole õige seda paari jätkusuutmatu suurettevõtte pärast saepuruks lasta.

“Kui nii jätkame, siis polegi meil varsti puidutööstust, sest mets ei jõua nii kiirelt taastuda. Valitsuses olevad erakonnad on saanud rahvalt mandaadi loodust ja metsa senisest rohkem hoida. Aga nemad teevad vastupidi,” lisas Izmailova.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta