Täna, 16. septembril möödub 37 aastat Montreali protokolli sõlmimisest, mille eesmärk on kaitsta osoonikihti ja lõpetada järk - järguliselt seda kahandavate ainete tarbimine ning tootmine. Montreali protokolli raames on osoonikihti kahandavate ainete tarbimine Euroopa Liidus ja kogu maailmas aastatel 1986–2023 vähenenud ca 99%. Ülejäänud ühes protsendis kajastuvad tööstuslikud protsessid ja valdkonnad, kus alternatiivsed variandid ei ole veel kättesaadavad, näiteks tuletõrje varustuses ja laboratoorses ning analüütilises kasutuses.

EEA (European Environment Agency) avaldab igal aastal ettevõtetelt saadud andmed, mis annavad ülevaate osoonikihti kahandavate ainete tootmise, impordi, ekspordi, hävitamise ja toorainena kasutamise kohta Euroopa Liidus.  Tänu sellele teame, kuidas on EL täitnud Montreali protokollist tulenevaid kohustusi. Lisaks annavad andmed sisendit, millal liikuda edasi veelgi ambitsioonikama Euroopa Liidu osoonimääruse poole.

2023. aastal oli Euroopa Liidus osoonikihti kahandavate ainete tarbimine (tootmine ja import miinus hävitamine ja eksport) +1 306 tonni, võrdluseks 2022. aasta -2 954 tonni. Kontrollitavate osoonikihti kahandavate ainete tootmine oli ELis 20% väiksem kui 2022. aastal, samas kui nende ainete import vähenes 2%. Need kogused moodustavad vähem kui 1% kogu osoonikihti kahandavate ainete tarbimisest Euroopas, mis Montreali protokollis 1986. aastal kokku lepiti.

Lisaks on EL võtnud endale eesmärgi lõpetada täielikult fluorosüsivesinike (HFC) tarbimine 2050. aastaks. Kuigi senised edusammud on paljutõotavad, on endiselt vaja suurt tehnoloogilist arengut, et asendada F-gaasid vähem kahjulike alternatiividega, seda näiteks külmutusainetes. F-gaasid võeti kasutusele osoonikihti kahandavate ainete asendajana. Need ei kahjusta osoonikihti, kuid kasvuhoonegaasidena on neil väga suur kliimat soojendav mõju.

Möödunud aastal kirjutas Keskkonnaagentuur oma blogis osoonikihi olulisusest ja seosest UV-indeksiga. Nimelt toimib osoon Maa atmosfääris meid kaitsva kihina. Päikese UV-kiirguse maapinnani jõudmist piirab Maa atmosfäär. Eriti tugevalt neelab UV-B kiirgust atmosfääris peamiselt  stratosfääris 20…25 km kõrgusel olev osoonikiht. Veel lühemalainelisem (ja ohtlikum) UV-C kiirgus maapinnani ei jõuagi. Kui Maal puuduks atmosfääris osoon, siis jõuaks ka osa UV-C kiirgust maapinnani ning elu siin oleks hoopis teistsugune või puuduks üldse. Osoonikihi paksusest sõltub paljuski see, kui ohutult me päevitume ja sellega seostuv UV-indeks.

Eesti UV-kiirguse näitajad 2024. aasta suvel

Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist-meteoroloog Ingrid Nikluse sõnul mõõdeti 2024. aasta suve UV-kiirguse maksimaalne väärtus 14. juulil Tartu-Tõravere meteoroloogijaamas – 7,9 ühikut. Ka teistes seirejaamades mõõdeti samal kuupäeval kõrgeid väärtusi – 7,5 Pärnus ja 7,4 Roomassaares.

Maikuu paistis silma sellega, et peaaegu  terve kuu jooksul jäid ööpäeva maksimaalsed UV-indeksi väärtused 5 ümbrusesse või veidi üle selle, maksimum saavutati 31. maiks, kui UV-indeks tõusis 6,2-ni (seda nii Roomassaares kui ka Tõraveres). Juunikuus küündisid jaamades maksimaalseimad UV-indeksi näidud üle 7, nendest kõrgeim väärtus mõõdeti jaanipäeva paiku (24. juunil 7,4 ühikut Tartu-Tõravere meteoroloogijaamas). Augustikuu sel suvel väga kõrgete näitudega ei üllatanud, sellegipoolest ulatusid väärtused mitmel korral üle 6 – kuu maksimumid olid Roomassaares 17. augustil 6,7, Tartu-Tõraveres 1. augustil 6,5 ja Tallinn-Harkus 4. augustil 6,4 ühikut.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et vaatamata ilusale päikeselisele suvele jäid sel hooajal ultraviolettkiirguse päevased maksimumväärtused veidi madalamaks kui varasematel aastatel.

Loe lisaks:

EMP näitaja: Osoonikihti kahandavate ainete tarbimine
Värskeim ülevaade osoonikihti kahandavate ainete tarbimisest Euroopas
ÜRO rahvusvaheline osoonipäev
Euroopa Komisjon: ELi osoonimäärus
Keskkonnaagentuuri blogi: 16. september on rahvusvaheline osoonipäev
 

Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta