Kord tiirutas üks merikotkas mu pea kohal pool tundi. Vaevalt, et ta saaki minus otsis, ju siis vist uudishimu või lihtsalt igavus teda mind uudistama pani.

Vaevalt, et ta saaki minus otsis, ju siis lihtsalt polnud muud tal teha.

Kord jäi jällegi põdrapull mind piidlema, nii pooleks tunniks, seda pika metsasihi peal. Ta vaatas mind ja ju siis polnud tal muud teha kui mind uudistada.

Kord Lahemaa rahvuspargi viimase direktori Arne Kaasiku suvilaõuel Mustojal istus noor merikotkas eemal kuuseladvas ja vaatas õuel toimuvat ainitise pilguga. Ju siis polnud muud teha temalgi kui mind uudistada ja seda terve pika õhtuse aja.

Seda jutuvada võiks jätkata pikalt veel siinkohal. Tegelikult tahtsin öelda seda, et uudishimulike inimeste maailmas pannakse uudishimulikke sulelisi ja neljajalgseid ka paremini tähele. Sestap see minu jutujoru nii pikk võikski olla, et ma nii uudishimulik olen ja elus palju uudishimulikke kohanud olen, nii kahejalgseid kui tiivulisi kui neljajalgseid.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!