Sel nädalal võttis EL keskkonnanõukogu vastu uue jäätmete raamdirektiivi, mille eesmärk on edendada jäätmete korduskasutust ja jäätmete ringlussevõttu, et vähendada prügilates jäätmeid ja neist tekkivaid kasvuhoonegaase.

Uus direktiiv tunnistab kehtetuks senise, 1975. aastast kasutusel olnud ja 1991. aastal muudetud jäätmete raamdirektiivi, samuti ohtlike jäätmete ja vanaõli direktiivi. „Direktiivi läbivaks mõtteks on suurendada kogu Euroopas jäätmete ringlussevõttu, et vähendada prügilatesse jõudvaid jäätmekoguseid,“ ütles Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik Helle Haljak. Tema sõnul seab direktiiv eesmärgiks eelistada jäätmete põletamist ladestamisele.

Uus direktiiv koosneb viiest põhieesmärgist, mis tuleb igal EL liikmesriigil senisesse jäätmealasesse poliitikasse kohandada. „Kahe aasta jooksul tuleb ka Eesti senine jäätmealane seadusandlus üle vaadata,“ märkis Haljak.

Direktiivi kohaselt tuleb aastaks 2020 võtta olmejäätmetest ringlusse 50%, ehitus- ja lammutusjäätmetest taaskasutada 70%. Direktiiviga reastatakse EL jäätmekäitluse tähtsamad tegevused, millest kõige olulisemaks on jäätmete vähendamine, seejärel korduskasutamine, ringlussevõtt, taaskasutamine (sh energiakasutus). Jäätmete ladestamist tuleb oluliselt vähendada ja muuta see keskkonnale ohutuks.

„Seega ongi Eestil võetud juba suund aastaks 2013 taaskasutada 50% jäätmetest. See tähendab jäätmete liigiti kogumise olulist laiendamist, sealhulgas biolagunevate jäätmete eraldi kogumist ja käitlemist ning uute jäätmekäitlusviiside rakendamist,“ selgitas Haljak.