Balti riigid, sh Eesti, paistavad silma sellega, et seal jätab liiklussurmadesse elu ligi kolm korda rohkem inimesi rahvastiku kohta kui näiteks Prantsusmaal, Portugalis ja Hispaanias. Kuigi ELi plaan vähendada liiklussurmi poole võrra, on täidetud 28%lise languse näol, on mainitud liikmesriigid vähendanud alates 2001. aastast liiklussurmi rohkem kui 40%. Kuidas?

2003. aastal rakendas Euroopa Komisjon Euroopa liiklusohutuse kolmanda tegevusprogrammi, mis seadis 2001. aastaga võrreldes aastaks 2010 vähendada õnnetuste arvu maanteedel 50%. Parlamendiliikmed nimetasid möödunud aastaks saavutatud 28%list langust "pettumustvalmistavaks".
 
Tulemused kesised, kuid mitte kõikjal
 
Samas näitasid Prantsusmaa, Portugal ja Hispaania väga häid tulemusi: esimeses langes liiklussurmade arv 48%, teises 47% ja kolmandas 44%. Seega on liiklusohutuse parandamine võimalik. Mis on need ELi uued reeglid, mis on sellele kaasa aidanud?
 
Parem teedemärgistus
 
Möödunud aastal tegi parlament sammu edendada maanteede infrastruktuuri ohutust, soovitades eelkõige üle-euroopalisse teedevõrgu liiklusohutusele avalduva mõju hindamist ning nõuetekohaste liiklustähiste kasutamist. Liiklejate hoiatamiseks peab kasutama nõuetekohaste tähistust, samuti on oluline teeäärsete parklate ja puhkealade piisav arv.
 
Uued tehnonõuded autodele
 
Samuti otsustas parlament anda oma toetuse plaanile, mille eesmärk on karmistada tehnilisi nõudmisi sõidukitele, et jalakäijad ja teised vähem kaitstud liiklejad oleksid mootorsõidukiga kokkupõrkel tekkivate vigastuste eest paremini kaitstud. Muuhulgas tehakse kohustuslikuks pidurivõimendisüsteemi paigaldamine uutele autodele.
 
"Intelligentsed sõidukisüsteemid"
 
Parlament andis oma toetuse ka "intelligentsete sõidukisüsteemide" algatusele, mis peaks aitama vähendada liiklusummikuid, saastamist ja surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arvu. Aastaks 2012 uutele sõidukitele kohustuslikuks muutuv elektrooniline stabiilsuskontroll on arvutipõhine turvatehnoloogia, mis aitab vältida õnnetusi, vähendades külglibisemise ohtu.
 
eCall - automaatne hädaabikõne
 
Lisaks peab kõikide uute sõidukite standardvarustusse alates aastast 2010 kuuluma eCall - üleeuroopaline sõidukitesse sisseehitatud hädaabikõnesüsteem, mis õnnetuse korral helistab see automaatselt hädaabiteenistusse ja teatab neile sõiduki täpse asukoha. Täielikult välja arendatuna võimaldaks eCall säästa igal aastal kuni 2500 inimelu.
 
ELi juhiluba vähendab juhiloaturismi
 
Alates 2013. aastast peavad kõik uued väljastatavad juhiload vastama uuele ELi juhiloa mudelile. Uued juhiload on krediitkaardi formaadis plastikust kaardid. Uue direktiiviga soovitakse tõkestada nn juhiloaturismi. Juhiloaturism tähendab käitumist, kus kodanik, kellelt on tema koduriigis juhiluba raske rikkumise tõttu ära võetud, omandab juhiloa teises liikmesriigis ning tema koduriik on seejärel kohustatud seda tunnustama.
 
Lõpp kiiruseületusele naaberriigis
 
Parlament on juba arutanud liiklusrikkumisi teistes liikmesriikides, mille eest saadud karistusi ei viida tavaliselt täide. Eriti suur probleem kiiruseületamisega teises liikmesriigis.
 
Uus ELi õigusakt soovib vähendada teise liikmesriigi teedel liiklust rikkuvate juhtide karistamatust, sundides neid trahve maksma. Liikmesriigid peaksid ühtlustama oma liikluskontrolli meetodid nii, et liidu tasandil oleks võimalik neid võrrelda, lihtsustama trahvi maksmist välismaal ning vajadusel kandma trahvi üle liiklusrikkuja asukohariiki.
 
Vastutust peab jagama
 
Ainult siis, kui ühiskonna liikmed töötavad koos, saab näha häid tulemusi. Euroopa Komisjoni Euroopa liiklusohutuse harta kutsub kodanikuühiskonna liikmeid aitama kaasa teid ohutumaks muutma. End minimaalselt kolmeks aastaks siduvale organisatsioonile tähendaks see lubadus liiklusohutuse kampaaniate korraldamist, töötajatele sõidutundide korraldamist ja infrastruktuuri parandamist. Enam kui 1350 organisatsiooni on end juba kirja pannud.