Möödunud nädalavahetusel läks Eesti üle talveajale ja kui tunned end seetõttu väsinuna või õhtu jõuab justkui ootamatult aeglaselt kätte, siis sa pole üksi. Tunniajane ööune muutus lööb suuremal või vähemal määral elurütmi segi kõigil ja halvemal juhul võib mõju kesta kuni kolm nädalat.

Tänapäeval on väga lihtne andmepõhiselt oma ööund analüüsida, sest nutikellade areng on viimastel aastatel olnud väga kiire ja tervist ning unekvaliteeti jälgivaid funktsioone tuleb üha juurde. See annab võimaluse teha ka anonüümseid üldistusi väga suurte inimhulkade uneharjumuste kohta. Näiteks jõudis rakenduse Samsung Healthi kasutajate unemustrite põhjal enam kui 40 riigist tehtud uuring järeldusele, et kellakeeramine põhjustab unehäireid mitmeks nädalaks.

„Kellakeeramise öö järel lükkus uinumine keskmiselt 33 minutit hilisemaks kui eelmisel õhtul, samas kui ärkamine toimus 19 minutit varem. Kuigi vähene uni mõjutab igas vanuses inimesi, tajusid kaotatud uneaega kõige enam 20ndates eluaastates inimesed, kelle puhul nihkus uinumisaeg eriti tuntavalt. Ent samas keha ei tahtnud hommikul kauem magada,“ kirjeldas Samsung Eesti kommunikatsioonijuht Saskia Kivi kasutajate unemustreid.

Andmed näitasid, et une kvaliteeti kajastav uneskoor, mida arvutatakse une kogukestuse, ärkveloleku aja, unetsükli ning füüsilise ja vaimse taastumise põhjal, püsis madalal tasemel veel nädalaid pärast kella keeramist.

Eriti aeglaselt paranes see 20ndates eluaastates inimestel, samas kui vanemad inimesed kohanesid kiiremini. Kolmandaks nädalaks ei olnud ühegi vanusegrupi uni veel täielikult stabiliseerunud, mis näitab, et ööune kvaliteet kõikus ka pikema aja jooksul.

Kella keeramine mõjutab pikaajaliselt kõikide vanusegruppide unerütmi, kuid just noortel on eriti oluline sellel perioodil oma unele tähelepanu pöörata.

 

Kuidas olukorda parandada saab?

 

Selleks, et saavutada hea uni, tuleb teada, mis põhjustel see üldse halb on. Kui midagi väga ilmselget nagu näiteks öösiti röökivat beebit “kahtlusalusena” näha ei ole, siis on mõistlik võtta abiks nutikell.  

“Kaasaegsed nutikellad on muutunud kergemaks ja õhemaks, mistõttu on neid mugavam magades kanda ning üha võimsamate protsessorite ja täpsemate sensorite toel suudab tehisaru pakkuda juba väga põhjalikku andmeanalüüsi," ütles Kivi.

Ta tõi näite, et Samsungi kõige uuem nutikella põlvkond pakub näiteks uneapnoe varajase tuvastamise võimalust, individuaalset uneaja soovitust ning vereringe koormuse jälgimist une ajal.

“Väga oluline näitaja on nutikella uneskoor ehk une kvaliteeti näitav hinnang, mille kujunemisel võetakse arvesse näiteks une kestust, unefaase ning liikumisi ja ärkamisi une ajal. Kõrgem uneskoor tähendab paremat une kvaliteeti. Uneskoor aitab jälgida ja mõista oma unerežiimi ning annab soovitusi une parandamiseks,” kirjeldas Kivi.

Kuigi nutikellaga saab palju häid terviseandmeid, siis tõsisemate murede korral ei tasu oodata, et asjad iseenesest paranevad, vaid pöörduda arsti või unenõustaja poole.

 

Kolm igihaljast soovitust, kuidas tagada parem uni

  • Loo endale sobiv unekeskkond. Jälgi, et tuba oleks jahe, õhutatud, hämar ja vaikne. Nutitelefonid ja kellad tasub kindlasti magamamineku eel seada segamisvabale režiimile, et mitte lasta end sissetulevast infost häirida.
  • Mõista, kuidas aktiivsus mõjutab sinu energiataset. Tegevused, mida igapäevaselt teed, mõjutavad sinu und. Unekvaliteedile mõjub hästi piisavalt aega värskes õhus, aktiivne liikumine ja piisavas koguses pause päeva jooksul. 
  • Väldi kofeiini tarbimist ja suuri toiduportsjone enne magamaminekut. Kofeiin, suhkur ja rasked toidukorrad enne magamaminekut võivad muuta une rahutuks ja lühendada sügava une faasi. 

Sarnased artiklid