Euroopa keskkonnaorganisatsioon Euroopa Keskkonnabüroo (European Environmental Bureau, EEB) on avalikustanud Euroopa kodanikuühenduste koalitsiooni ECO Forum raporti selle kohta, kuidas on rakendatud Aarhusi konventsiooni teise samba ehk keskkonnaotsustesse avalikkuse kaasamise nõudeid.

Raportis antakse ülevaade ja analüüsitakse 21 riigi VVOde seisukohti avalikkuse kaasamise nõuete kohaldamisel; Eesti kohta esitatud andmed pärinevad Keskkonnaõiguse Keskuselt.

Raportis sedastatakse, et Aarhusi konventsiooni teise samba põhimõtted on võetud üle EL liikmesriikide õigusse ning mingis ulatuses ka EECCA piirkonna (Ida-Euroopa, Kaukasus ja Kesk-Aasia) riikide õigusesse, isegi riikides, kes ei ole konventsiooni täielikult ratifitseerinud.

Samas märgitakse, et VVOde hinnang siseriiklikele õigusnormidele on üldiselt parem kui nende rahulolu normide mõju ja tegelike tulemustega, mis viib raporti koostajate hinnangul murettekitava järelduseni, et avalikkuse kaasamisele suunatud õigusnormid ei täida tegelikult oma eesmärki.

Vt raportit EEB avalikkuse kaasamise kampaania veebilehel (ingl k)

Mis on Aarhusi konventsioon?

Aarhusi konventsioon on rahvusvaheline lepe, mis ühendab keskkonna- ja inimõigusi.

Antud lepe on Euroopa Liidu poolt ratifitseeritud ning lubab kodanikele ligipääsu informatsioonile, õigust osaleda otsuste tegemises ja ligipääsu õigusaktidele keskkonnaküsimustes.

Keskkonnateabe kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon  kirjutati alla 25. juunil 1998. aastal Aarhusis.

Eesti ratifitseeris konventsiooni 6. juunil 2001. aastal. Konventsioon jõustus sama aasta 30. oktoobril.

Millised on Aarhusi konventsiooni kolm sammast?

1. sammas – keskkonnateabe üldkättesaadavus
2. sammas – otsustamise menetluses osalemine
3. sammas – juurdepääs õigusemõistmisele