Tänapäeval ei tähenda elamurajooni uuendamine enam pelgalt fassaadide värvimist või teede parandamist, vaid eeldab terviklikku lähenemist, kus omavalitsus ja kogukond teevad naabruskonna arendamisel koostööd. Balti Uuringute Instituudi toel valmis praktiline teekaart, mis tutvustab metoodikat kogukonna kaasamiseks piirkondade uuendamisel.

Euroopa Liidu linnapoliitikas on viimastel aastatel toimunud selge nihe: linnade ja linnaosade uuendamist nähakse üha enam tervikliku protsessina, kus võrdselt tähtsad on energiatõhusus, ligipääsetavus, elukvaliteet, sotsiaalne sidusus ja kohaliku majanduse elujõulisus. 

„Uus Euroopa Bauhaus lisab sellele mõõtme, kus avalik ruum peab olema mitte ainult energiasäästlik, vaid ka ilus, kaasav ja kestlik. Sellises raamistikus on kogukondade roll muutunud määravaks, sest ilma elanike kaasamiseta ei sünni kestlikke lahendusi,” ütles Balti Uuringute Instituudi juhatuse liige ja targa linna suuna projektijuht Merit Tatar. 

Vajadusest tuua piirkondade renoveerimisel ja arendamisel esiplaanile kogukonnad, sündis Euroopa Horisont projekt drOp, kus rakendati integreeritud renoveerimise metoodikat naabruskondade uuendamiseks kogukonna, korteriühistute ja kohaliku omavalitsuse partnerluses. 

„Metoodika koondab peamised sammud – strateegia, planeerimise ja sekkumise –, mida omavalitsus vajab elamute renoveerimisega alustamiseks või kogukonna kaasamiseks naabruskonna tuleviku kujundamisel. Selle eelis on struktureeritud ja läbimõeldud lähenemine, mida saab kasutada nii tervikuna kui ka osaliselt, vastavalt kohalikele eesmärkidele ja võimalustele,” selgitas Tatar. 

drOp projekti ühe pilootlinnana katsetati Eestis naabruskonnapõhist lähenemist Elva linnas, kus koos kogukonnaga kavandati integreeritud renoveerimise metoodika abil Nooruse naabruskonna uuendamist.

„Peamine väljakutse oli aktiivse kogukonna puudumine ning vähene ühine arusaam piirkonna arengusuundadest. Tõime kokku elanikud ja omavalitsuse, et käivitada koosloome protsess ning leida aktiivgrupp, kes oleks valmis algatatud tegevusi edasi viima. Integreeritud renoveerimise metoodika aitas sellel protsessil käivituda ning järgmise koosloome sammuna tegutseme kavandatud lahenduste elluviimise nimel,” ütles Elva vallaarhitekt Jaanika Saar. 

Merit Tatar lisas, et drOp projektis valminud teekaart on heaks juhiseks kogukondadele, omavalitsustele ja korteriühistutele, kellel on varasem ühistegevuse kogemus olnud vähene.

„Loodame, et metoodika julgustab erinevaid osapooli oma elukeskkonna arendamisel senisest julgemalt järgmisi samme astuma,” ütles Tatar. 

Projekti „drOp – sotsiaalset innovatsiooni ja kohalikku majandusarengut soodustavad ning digitaalselt toetatud elamupiirkondade renoveerimisprotsessid“ partnerid Eestis olid Balti Uuringute Instituut, Eesti Korteriühistute Liit ja Elva vald. Projekti rahvusvahelised partnerid on Ermua linn, Promosa, Technalia, Mondragoni ülikool Hispaaniast, Matera vald, Materahub Itaaliast ning Housing Europe Belgiast.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta