Paljudes kodudes on sügavkülmik harva tühi – suvised marjad ja köögiviljad, partiina valmistatud supid ning igapäevased toiduvarud leiavad seal alati koha. Ometi ilmneb paljudes majapidamistes sama mure: toit ununeb sahtli tagaossa, külmutamiskuupäevad pole selged ja toiduained ei jõua kunagi lauale tagasi. Natuke läbimõtlemist ja väikesed harjumuste kohandused aitavad aga sügavkülmikust maksimumi võtta – nii pikeneb toidu säilivus, väheneb raiskamine ja igapäevane toiduvalmistamine muutub lihtsamaks.

„Toidu säilitamine on meie piirkonna traditsioonide osa juba põlvkondi – hooajaliste saaduste külmutamisest kuni koduste roogade hoiustamiseni. Ometi muutub sügavkülmik paljudes kodudes pigem pikaajalise hoiustamise kohaks kui aktiivseks osaks igapäevasest toiduplaneerimisest. Toiduhinnad tõusevad ja jätkusuutlikkus on järjest olulisem, seega võivad isegi väikesed muutused palju mõjutada. Selge struktuur ja lihtne märgistamine aitavad kasutada seda, mis juba olemas on, säästa raha ja vähendada raiskamist," ütles IKEA Eesti toitlustusvaldkonna juht Lauri Tomingas.

Praktilised harjumused toiduraiskamise vähendamiseks ja kulude kokkuhoiuks

Sügavkülmiku korrastamine. Lauri Tomingas soovitab alustada lihtsast korrastamisest: võtta kord hooaja jooksul kõik välja, kontrollida kuupäevi ja grupeerida sarnased tooted kokku. Toidu hoidmine läbipaistvates, virnastatavates sügavkülmakindlates säilitusnõudes aitab kohe ära näha, mis on sees. Korduvkasutatavate siltide lisamine või külmutamiskuupäeva otse taassuletavatele kottidele kirjutamine aitab saada ülevaate sellest, mis on vanem ja vajab esmajärjekorras ärakasutamist.

Toitude paigutamine tsoonidesse. Ta soovitab jagada sügavkülmiku mõtteliselt tsoonideks, näiteks eraldada valmistoidud toorestest koostisosadest. See vähendab otsingule kuluvat aega ja lihtsustab toidu õigeaegset tarbimist. Sarnase suurusega virnastatavad karbid aitavad kogu sügavkülmiku sisu vertikaalselt paremini ära kasutada, madalamad mahutid aga takistavad väiksemate esemete kadumist sahtlite põhja. Lisaks soovitab ta luua väikese „kasuta esmalt" nurga – korv või selgelt määratletud ala toiduainetele, mis tuleks peagi ära kasutada. See lihtne visuaalne lahendus toimib loomuliku meeldetuletusena, et toit ära ei ununeks.

Külmutamise viis. Tomingas soovitab külmutada supid, hautised või marjad vastupidavates suletavates kilekottides lamedalt, seesäästab ruumi ja teeb hilisema sulatamise kiiremaks. Enne sulgemist tasub kotist liigne õhk välja suruda, mis aitab säilitada toidu kvaliteeti ja vältida külmakahjustusi. Selleks vala supp kotti, sulge see peaaegu täielikult ja suru koti serv vastu töölaua äärt, et ülejäänud õhk välja pääseks. Aseta kott seejärel sügavkülmikusse külili – nii külmub see lamedaks ja on hiljem mugavam hoiustada.

Portsjonite külmutamine.

„Kui jagada toit portsjoniteks juba enne külmutamist, saab sulatada täpselt nii palju, kui parasjagu vaja. Suuremad kogused tasub jagada pere- või ühe inimese portsjoni kaupa väiksematesse õhukindlatesse mahutitesse – see annab kiiretel argipäevadel vajaliku paindlikkuse. Leib ja küpsetised tasub enne külmutamist viilutada, sedasi saab korraga välja võtta just nii palju tükke, kui vaja," selgitas Tomingas.

Igapäevased rutiinid. Väikesed rutiinid aitavad harjumusi kinnistada. Näiteks võiks kord nädalas planeerida ühe eine, mille põhiosa tuleb sügavkülmikust. Toitlustusvaldkonna juht soovitab pidada ka lihtsat nimekirja sügavkülmiku sisust, mis võib rippuda külmiku uksel või kapi sees, mis aitab jälgida olemasolevaid varusid ja vältida korduvaid oste.

Läbipaistev säilitusnõu, selge sisu.

„Toidujäägid tasub külmutada läbipaistvates säilitusnõudes kohe pärast jahtumist, mitte jätta need keedupottidesse seisma – nii on neid pärast lihtsam virnastada ja ka meeles pidada, mis sees on. Köögiviljad tasub enne külmutamist blanšeerida, et säilitada nende tekstuur ja toitained ning pikendada säilivust," ütles toitlustusvaldkonna juht.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta