Laupäeval toimus Väike-Pakri saarel mahetoidu päev, sai tutvuda mahelihaveiste pidamisega ja maitsta mahetoitu. Samasugused mahetoidu päevad on tulemas 12. augustil Viljandimaal ja septembri alguses Võrumaal.

Mahepäevi korraldavad Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja Eesti Biodünaamika Ühing, toetab EV Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.

„Mahepäev on mõeldud selleks, et tarbijad saaksid oma silmaga näha, kuidas toimub mahetootmine,“ ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. „Seekord oli teemaks mahelihaveisekasvatus.  Tahtsime inimestele näidata, et loomakasvatus saab olla väga loomasõbralik ja kasulik ka loodusele.“

„Pakri saarel võtsid huvilisi vastu maheettevõtte Pakri Tarvas OÜ omanikud Urmas Sepp ja Ilmar Heinleht. Ja muidugi väga sõbralikud loomad, kes tulid kohe uudistama, kui külalised kohale jõudsid. Inimesi oli kokku üle 30, nende seas palju lapsi. Külalistele pakuti kohalikku toitu: liha sama karja loomalt, kartul ja köögivili kohapealt,“ rääkis Airi Vetemaa.

Rohkem kui 600 hektaril rannaniitudel peetakse kokku 150 lihaveist. Karjatatakse nii Suur- kui ka Väike-Pakri saarel. Loomad on vastupidavamad veisetõud: peamiselt hereford ja šoti mägiveis, sest talvel on nad metsas, kus neil on piisavalt varju ja kuhu neile veetakse rohkesti heina. 1000 rulli talveheina on juba tehtud. Loomad on terved ja tunnevad ennast väga hästi.  

„Üllatuslik oli kohtumine maheveistega: pealik Artjom, 15aastane Šoti mägiveise pull, astus kohe ligi ja uudistas, et kes meie oleme. Veised olid sõbralikud: lubasid end paitada ja neile võis leiba pakkuda,“ kirjeldas Pakri mahepäeval osalenud Aili Pullmann. „Mulle meeldis saareelanike lõputu positiivsus ja pealehakkamine. Sellises mugavusteta (elektrita) ja tänapäevaste harjumuslike vahenditeta piirkonnas ei suudaks paljud toime tulla,“ lisas Aili Pullmann.

Lihaveiste pidamisel on ka looduskatseline aspekt – sellega hooldatakse väärtuslikke pool-looduslikke kooslusi rannaniite, mis  muidu kasvaksid täis pilliroogu ja võsastuksid. 

Pakri Tarvas OÜ omanik Urmas Sepa sõnul on tegu loomuliku ja looduslähedase loomapidamisviisiga, mis saarele hästi sobib. Võrreldes nelja aasta taguse ajaga, mil loomad saarele toodi, on maastikupilt palju muutunud: roostunud tuleohtlikest aladest on saanud avatud rannaniidud, kus saavad peatuda rändlinnud. „Teeme mõnuga normaalset asja. See meeldib nii meie loomadele kui ka meile endile.“

Loe lähemalt mahepõllumajanduse kohta www.maheklubi.ee