See lugu juhtus, kui meie tüdrukud olid veel koolieelikud ja suvitasid maal. Mammal oli tol suvel kole kuri kukk. Lapsi sai hoiatatud, et nad hoovist välja ei läheks ja lauda juures üksi ei käiks. Aga vahest tuli ikka seda reeglit rikkuda.

Mamma oli meie piigadele õpetanud sellise kombe, et lehma tissist otse kruusi lüpstud piim on kõige parem kraam. See meeldis tüdrukutele niivõrd, et lüpsisooja piimata magama maal ei mindud. Kindlasti pidi sellel ka vaht peal olema. Muidu polnud piim ikka kõige õigem.

Nii istusid meie lapsed igal õhtul lauda ees vana kuuri maakividest vundamendi peal jalgu kõlgutades ja oma maiust oodates. Piima joomisel oli ka oma nõks küljes. Vaadati, kellel on pärast joomist paksemad vuntsid ees ja seepärast oligi vahul asja juures nii tähtis osa. Ju oli ka see kord nii.

Igal õhtul mindi loomi toimetama lauda juurde ainult siis, kui kanad olid juba laudas. Millegipärast ei olnud kanakari veel lauta jõudnud sel õhtul. Tüdrukud võtsid lauda ees omad kohad sisse ja jäid ootama. Mamma läks lauta oma toimetusi tegema.

Võidujooks ümber lauda

 

Kui siis kukk oma kanadega ümber laudanurga lagedale ilmus, oli ta ilmselgelt üllatunud. Mingid jõmpsikad julgevad istuda lauda ees tema territooriumil. See käis nüüd küll talle au pihta ja mõõt sai täis.

Seejärel tõmbas kukk end puhevile, sirutas pea ja hakkas näitlikult siblides ning külg ees tüdrukutele lähenema. Kui siis piigad lõpuks aru said, mis toimuma hakkab, panid nad muidugi jooksu kange kisaga. Suurem ees ja väiksem järele.

Vanem tüdruk hüppas hooviväravast sisse, aga noorem pani kisaga ümber lauda nurga, ise lootes nii kukke segadusse ajada. Ega siis kukk ka rumal olnud, hoovi polnud tal kunagi lubatud minna. Nii jäi üle ainult seda taga ajada, kes lauda nurga taha lipsas.

Sedasi traaviti kisades koos kukega ring laudale peale ja kui uuesti ukseni jõuti, seisis seal juba Mamma sõnnikuhargiga vastas. Tüdruk tõmbas end ruttu Mamma seljataha, kes vihase kuke sujuva hargiliigutusega lauta viskas. Kanad, kes nägid, mis nende isandaga juhtus, tormasid ka üksteise võidu lauta kange kaagutamisega.

Meie piigadel vedas sel õhtul, et Mamma polnud veel lehma lüpsma hakanud. Asi piirdus ainult õhtuse jooksmisega ümber lauda ja keegi õnneks kannatada ei saanud, kui välja arvata kuke eneseuhkus. Sel õhtul kadusid ka kanad ruttu õrrele ja tüdrukud said oma piima kätte ning võisid tuppa rahunema minna.

Edaspidi olid meie neiukesed juba targemad ja mindi oma piima noolima ainult siis, kui Mamma oli üle kontrollinud, kas kanakari on juba laudas.

Võidujooks ümber lauda


Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!

Saa Pillega tuttavaks!