Keskkonnaministeerium on Eesti kliimapoliitika põhialuste arengudokumendi koostamiseks tellinud uuendatud sisendandmetega BALMOREL’i mudeli stsenaariumid, mis erinevad oluliselt Vabariigi Valitsuses arutlusel oleva energiamajanduse arengukava (ENMAK) sama mudeli stsenaariumitest.

Keskkonnaministeeriumi stsenaarium näeb juba aastaks 2020 ette tuuleenergia võimsuste suurendamist 583,5MW-ni. Aastaks 2030 peaks tuulikuid töös olema praeguse 300 MW asemel olenevalt stsenaariumist vahemikus 1322 kuni 1509 MW.

ENMAK prognoosib aga oma enamikes stsenaariumites hoopis tuulikute vähenemist 2030. aastaks. Arengukava selline nägemus tundub reaalsest elust väga kaugel olevat, iseäranis arvestades eelmise aasta lõpus Pariisis sõlmitud ambitsioonikat kliimakokkulepet, mis ülemaailmselt kohustab riike fossiilkütustest loobuma ning asendama see taastuvenergiaga.

Valitsuses hetkel arutlusel olevat Eesti energiamajanduse arengukava ENMAK hakati koostama 2012. aastal ning see oli esialgselt plaanis vastu võtta 2013 aasta lõpus. Nii see paraku ei läinud ning tänaseks on paljud sisendandmed oluliselt muutunud.

ENMAK-i eelnõu ei arvesta uusi suundumusi kliima- ja energiapoliitikas ega ka langenud energiakandjate hindadega, mistõttu antakse dokumendi praegusel kujul vastuvõtmisega turule edasiste arengute osas täiesti valed signaalid.