Neljapäeval, 5. märtsil kiitis Vabariigi Valitsus heaks keskkonnatasude seaduse ja kalapüügiseaduse eelnõude muudatused, millega täpsustuvad jäätmete ladestamise saastetasu laekumine ja selle rakendamine, maavarade kaevandamisõiguse tasu ja kalapüügiõiguse tasu arvestamise ja maksmise kord.

Keskkonnatasude määrasid eelnõuga ei tõsteta, tegemist on igapäeva töös tekkinud vajadusest seadust täpsustada ja täiendada.

Eelnõu kohaselt lisandub keskkonnatasude seadusesse 2010. aasta 1. jaanuaril jõustuv säte, mis seob kohaliku omavalitsuse eelarvesse saastetasu laekumise kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmeveo organiseerimisega. Kuigi jäätmeseaduse kohaselt pidi korraldatud jäätmevedu toimuma alates 2005. aasta 1. jaanuarist, ei ole enam kui pooled omavalitsused seadusest tulenevat nõuet veel täitnud. Selle sätte eesmärk on aga majanduslikult motiveerida kohalikke omavalitsusi täitma jäätmeseadusest tulenevat kohustust, et seega ära hoida riigi territooriumi jäätmetega risustamist.

Seaduseelnõu kohaselt alaneb asbesti sisaldavate ehitus- ja lammutusjäätmete ladestamise saastetasumäär kümnele kroonile tonni kohta. Varem oli see võrdne tavajäätmete tasumääraga (käesoleval aastal 156 kr/t), mis oli liiga kõrge, et motiveerida asbestijäätmeid prügilasse viima ja võis seega põhjustada nende ohtlike jäätmete illegaalset ladestamist. Samuti sätestab eelnõu, et asbestijäätmete ladestamisel nõuetele mittevastavas prügilas tuleb maksta 15-kordset saastetasumäära ja ilma loata ladestamisel 1000 korda suuremat tasu. Lubatud koguste ületamisel rakendatakse 500-kordset saastetasumäära.

Keskkonnatasude seadusest kaob CO2 saastetasu maksmise vabastus turba, biomassi ja jäätmete põletamisel. Turba ja jäätmete CO2 heitmete vabastamist saastetasu maksmisest käsitletakse riigiabina, mis ei ole Euroopa Liidu riigiabi reeglite kohaselt abikõlblik. Keskkonnaministri 2004. aasta 16. juuli määruse “Välisõhku eralduva süsinikdioksiidi heitkoguse määramismeetod” kohaselt loetakse biokütuse põletamisel tekkiv CO2 kogus nulliks. Seega pole biokütuse seisukohast saastetasu nimetatud erand seaduses vajalik.

Seaduseelnõu kohaselt antakse Keskkonnaametile lisaks kohalike tähtsusega maardlatele volitus kontrollida ja pidada arvestust ka üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandusõiguse tasude üle. Keskkonnaameti töötajad omavad kaevandamisõiguse tasu arvutuse kontrollimise ning makseteatiste väljastamise kogemust, sest ka enne keskkonnatasude seaduse kehtima hakkamist kuulus tasu arvestamine maavara kasutamise eest nende pädevusse.

Kalapüügiseaduse muudatuse eesmärk on tagada riigile eraldatud püügivõimaluste parem kasutamine ja püügiõiguse tasu laekumine. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb püügiõiguse eest teine pool tasust maksta alles siis, kui loale kantud püügivõimalustest on kasutatud 50%. Selle tõttu on jäänud varasematel aastatel kasutamata püügivõimalused. Et sellist olukorda vältida, sätestatakse, et 1. juuliks peab olema tasutud kõikide püügivõimaluste eest, mis loa alusel välja võetakse. Selleks ajaks maksmata püügiõigused saab jagada teistele püüdjatele. Samuti annab uus eelnõu riigile võimaluse kvooti vahetada teiste riikidega.

Keskkonnatasude seadust on samuti muudetud, et paremini ära kasutada kalapüügivõimalusi. Samuti täpsustatakse, millisel juhul kehtestab keskkonnaminister eripüügiõiguse tasu. Püügiõiguse tasu kehtestatakse, kui eripüügiloa alusel püütakse sugukalu, et võtta kalamarja või koguda hüpofüüsi kalade edasiseks kalakasvandustes kasvatamiseks ärilisel eesmärgil. Keskkonnatasude seaduse selle sätte eesmärk on välistada eripüügiloa saanud isikul eripüügil püütud kalast majandusliku kasu saamine.

Lõpliku sõna seadusemuudatuste osas ütleb Riigikogu.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta