Riigikogu võttis vastu veeseaduse muutmise seaduse, millega uuendatakse ja täiendatakse laboritele esitatud kvaliteedinõudeid eesmärgiga muuta veeuuringud täpsemaks, usaldusväärsemaks ning teiste laborite tulemustega võrreldavaks, teatas Keskkonnaministeerium. 

Seadusemuudatustega täpsustuvad ennekõike vee keemiliste ja füüsikalis-keemiliste uuringute kvaliteedinõuded ning nõuded neid uuringuid teostavatele katselaboritele. Ka täpsustub referentlaborite nimetamine, nende ülesanded ning proovivõtmise korraldus. Näiteks on uuritavate objektide hulka lisatud veekogu põhjasete, sest paljud veekeskkonnale ohtlikud ained kogunevad just settesse.

“Mida täpsemalt me oma vete seisundit hinnata oskame, seda paremini suudame kavandada ning ellu viia tegevusi vee kasutamiseks ja kaitseks,” ütles Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon. “Saame tõhustada nii meie põhjavee kui ka pinnaveekogude kaitset, mis aitab kaasa kogu vee kvaliteedi paranemisele.”

Kõik see eeldab laboritelt suuremat analüütilist võimekust, mis muuhulgas tähendab näiteks vees olevate saasteainete madalamate sisalduste avastamist.

“Muudetud veeseadusega oleme üle võtnud nn laboridirektiivis (direktiiv 2009/90/EÜ) sätestatud vee keemilise analüüsi tehnilised nõuded, millega on loodud laborite tööks üldine raamistik,” ütles Kroon. “See omakorda tagab, et pädevad laborid saavad võrreldavad analüüsitulemused, mis muuhulgas on aluseks Euroopa Komisjonile aruannete ja ülevaadete koostamisel.”

Seadusemuudatus sätestab üldised kvaliteedinõuded; tehnilised üksikasjad reguleeritakse keskkonnaministri määrusega, mis jõustub seadusega samaaegselt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta