Verstapostide leidmise maaks sai meie põhjaranniku looklaheline maa - Lahemaa. Otsisin sealt kõike midagi muud, leidsin üles ka pea kõik sealsed kividest verstapostid.

Ikka olid nad teeääres tavaliselt ja number ning kaksis-w peale raiutud. Kord ühest ekusrsioonigrupist äsja vabanenud, ekslesin Võsu lähedal Koljaku metsas ringi ja ennäe Lahemaist imet - seal oli verstapost keset männimetsa.

Tänapäevasest teest tükk maad eemal ja omaette.

Nii möödusid kõik kolmteist lahedat aastat ja vist kõik sealsed verstapostid saidki kokku loetud. Ajal, mil neid ajalooliste ehk muistsete teede äärde pandi, oli vene tsaari aeg. Nii ongi sellest ajast mälestused verstapostide ehk kivide näol.

Ajal, mil mina neid kokku lugesin, oli juba eesti aeg, kuid vanade mälestuste maa - Lahemaa on parim paik nende kokkulugemiseks siiamaani.

Lahemaa, 1990-2003.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!