Tutvustamaks Eestis enimlevinud vetikate laialdasi kasutusvõimalusi, toimuvad 26. ja 27. augustil Kopli 93 parandustöökojas vetikaehituse töötoad. Üritusel õpitakse, kust ja kuidas korjata kohalikke vetikaid ning kuidas nendest koduste vahenditega bioplastikut ja ehituspaneele luua.

„Rannahooaja lõppedes on algamas vetikakorje aeg. Alahinnatud rannaroheluses peitub märkamatult suur potensiaal ehitus- ja disainimaterjalina – kui Eestis on vetikaid kasutatud 1960ndatest saati ennekõike toidutööstuses, siis näiteks Skandinaavias on meie vetes enimlevinud liike kasutatud ehitusmaterjalina juba üle 300 aasta," tutvustab vetikate kui ehitusmaterjali ajalugu töötubade korraldaja, arhitekt Iiris Tähti Toom. Ta lisas, et Taanis on merihein täitnud mööblit ja madratseid, soojustanud hooneid karmides kliimaoludes ning Læsø ja Jüütimaa rannaaladel ehtinud pilliroo asemel ajaloolisi külakatuseid.

Töötube juhendab Taani arhitekt ja biomaterjalide uurija Kathryn Larsen, kes on käsitlenud vetikate kasutust nii Skandinaavia ehituspärandis kui Hollandis tulevikumaterjalide väljatöötamisel. „Eesti oma punavetikates leiduv furcellaran on aluseks lihtsasti komposteeritavale bioplastikule, millel on potentsiaal asendada paljusid lagunematuid petrooleumplastiktooteid, mis oma kasutusaja lõppedes mereprügiks muutuvad," selgitab Larsen.

Osalejad saavad katsetada kogu materjali eluringi ning ise tehtud väikevormid ja prototüübid koju kaasa võtta. Kõik vajalikud materjalid ja töövahendid on kohapeal olemas. Töötoad on tasuta ning osalejatelt ei eeldata varasemaid erialaseid teadmisi ega kogemusi.

Täpsem info ja ajakava on leitav Facebookist.

Uudistama on oodatud kõik, kuid osalejate arv on piiratud, seega kindla koha tagamiseks palume registreerida siin.

Töötoad on osa Tallinn - Euroopa roheline pealinn 2023 programmist.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta