Eesti on geoloogidele nagu muuseum. Siin on võimalik jälgida pinnase settimise ning kontinendi rändamise lugu ajas kuni 50 miljonit aastat tagasi.

Eestis võib maapinnast leida ka musta mudakivi, mida laiem avalikkus tunneb diktüoneemakilda nime all. See sisaldab ka haruldast keemilist elementi uraani, mida me nii peagi kaevandada ei saa, kuna odavat ja keskkonnasõbralikku tehnoloogiat selleks veel olemas ei ole.

Geoloog Alvar Soesoo sõnul on ka arvutusi tehtud, et Eesti ja Rootsi mustad kildad kokku oleks Euroopa kõige suurem uraanimaardla.

Kuid see tuleviku võimalik varalaegas sisaldab muudki kasulikku. „See on kivi, kus on hästi palju metalle sees, alates uraanist, mida kõik kardavad, kuni lõpetades väikese koguse kullaga ning ka reeniumit oleme siit määranud. /.../ Meie aparaadid näitasid ka plaattina kristalli,“ kirjeldab Soesoo.

Kuid selle kivimi põhimetallid on ikkagi tsink, molübdeen, raud ja nikkel. Põhimõtteliselt võib öelda, et mustas argilliidis sisalduvad ligi pooled elemendid Mendelejevi tabelist.

Vaata veel videoklippi, kus Astrid Kannel ja Alvar Soesoo teevad väikese õppekäigu rannas, kus nad näevad erinevat tüüpi kivimeid, alustades magma- ja moondekivimitest kuni settekivimiteni välja. Milline näeb välja radioaktiivne graptoliitargiliit ning kuidas sellised erilised kivimid maapinnale satuvad. Pealtnäha igav rannariba Pakri poolsaare tipus muutub üha uute infokildude lisandudes põnevaks jalutuskäiguks kivimite kirjusse maailma.