Botaanikute ühel meelisalal, Laelatu puisniidul Läänemaal leidub tihedalt elurikkust. Seal on ühel ruutmeetril kokku loetud maksimaalselt 76 taimeliiki. Laelatu puisniit on hea näide sellest, kuidas inimene võib looduse sõber olla. Sealne rekordiline liigirikkus on inimese ja looduse koostöö tulemus.

„Meie peame seda mitte ainult Eesti elurikkuse rekordiks, vaid vähemalt Kesk- ja Põhja-Euroopa, sest nii palju taimi väikesel pindalal ei ole mitte kuskil leitud,“ kommenteerib taimeökoloog Martin Zobel teadussaates Püramiidi tipus.

„Veel hämmastavam on näiteks see, et pisikesel lapikesel 20x20 cm olen ma ise lugenud 42 taimeliiki. Tähendab, peaaegu iga isend on eri liigist. Ja me vahel naljatame, et see on miniatuurne troopika mets. Kui lähete troopilisse vihmametsa siis teil ei õnnestu naljalt leida kaht samast liigist puud. Kui te nüüd kujutaks ennast putukana siia Laelatu puisniidule sambla vahele, siis teil ei õnnestu ka naljalt kahte samast liigist taime leida,“ kõneleb professor.

Tänu sellele on Laelatu puisniit hea mudelsüsteem, uurimaks miks ja kuidas seal selline liigirikkus võimalikuks on osutunud.

„See on poollooduslik kooslus, mille struktuuri on inimene aegade vältel aeglaselt ja pehmelt, aga väga pikalt kujundanud,“ selgitab Zobel.

Laelatu liigirikkus on üle 1000 aasta väldanud protsesside tulemus. Teadlaste hinnangul on seal karjatatud või niidetud juba alates 5-8 sajandist. Kui selle ala kasutust muudetaks, siis hävitaks see palju liike ning ning vähendaks liigilist mitmekesisust.