Kuigi teadlased on üldiselt arvamusel, et Eesti on maavärinate poolest üks ohutumaid paiku maailmas, ei tähenda see sugugi, et meil maa üldse ei väriseks. Tegelikult toimub meil väikseid maavärinaid väga tihti. Aastas registreeritakse meie kolmes seismojaamas umbes 1000 lõhkamist ja 2000 kaugemat maavärinat.

Kõige tugevamad värinad on geoloog Alvar Soesoo sõnul seotud Eesti süvamurrangutega. "Eestit läbib mitu süvamurrangut ning Paldiski-Pihkva suunaline on võib-olla neist kõige markantsem," rääkis Soesoo saatele "Püramiidi tipus".

Maavärinaid võivad tekitada ka näiteks karstikoobaste sisselangemised ning igasugused lõhkamised maismaal ja meres. Eestisse jõuavad ka naaberalade maavärinad.

Kuidas teeb seismoloog vahet Ida-Virumaal toimuvatel lõhkamistel ja igal pool mujal maailmas toimuvatel maavärinatel?

Seismoloog Heidi Soosalu jälgib korraga kõigi kolme Eesti jaama seismogramme. Ning võrdleb neid vajadusel ka Soome, Rootsi ja Läti andmetega. See, missugusest jaamast kolmnurgas info esimesena saabub, näitab, millises ilmakaares maavärin toimus. Lõhkamiste seismogrammid on karvased, see tähendab, et sagedused on kõrged ning sündmus reeglina lühiajaline. Karvaseks teeb seismogrammi ka niinimetatud müra, näiteks torm või inimtegevus ning siis peab seismoloog rakendama oma pikaajalisi kogemusi, et müra tekitatud teravaid signaale maavärinatest eristada.

Väga tugev maavärin kusagil kaugel, näiteks Uus-Meremaal, registreeritakse Eestis umbes 20 minutit hiljem. "Kui toimub hästi suur maavärin (magnituud 8-9), siis paneb see tegelikult terve maakera "helisema". Maa on nagu muusikainstrument ja pärast sellist suurt maavärinat võib Maa isegi kuu aega "heliseda", rääkis seismoloog Soosalu.


Vaata veel saadet "Püramiidi tipus", kus geoloog Alvar Soesoo ja seismoloog Heidi Soosalu räägivad, kuidas maakoore liikumine on ära määranud meie maavarade iseloomu, Eesti kliima ning taganud Eestile tänaseks hea rahuliku maavärinate- ja vulkaanipursetevaba maa.