IBMi hinnangul saavad järgmise viie aasta jooksul tõeks viis innovaatilist ideed, mis muudavad meie igapäevaelu ja töötamist. Aknad ja asfalt hakkavad koguma päikeseenergiat ning kristallkuul näitab igaühe terviseriske. Viie aasta pärast saab veebiga suhelda nagu teise inimesega, oste aitavad sooritada digitaalsed ostuassistendid ning üksi asi ei unune enam.

Tänavu andis IBM kolmandat aastat järjest välja ennustuse „IBM Next Five in Five“, mis annab ülevaate neist innovaatilistest ideedest, millel on suur tõenäosus järgmise viie aastaga realiseeruda.

Asfalt, värv ja aknad koguvad päikeseenergiat

Kas olete kunagi mõelnud, kui palju energiat saaks toota, kui päikesepatareid oleks ehitatud kõnni- ja sõiduteedesse, maja voodrisse, katusesse ja akendesse. Kui siiani ei ole päikeseenergia selle kogumise kalli hinna tõttu saavutanud eriti laia kasutust, siis järgmise viie aasta jooksul saab päikeseenergia kättesaadavaks ka tavainimestele. Seda tänu uutele säästlikele kilematerjalile trükitud (thin-film) päikesepatareidele, mis on senistest räniplaadile ehitatud patareidest odavamad ja 100 korda õhemad. Uusi kilematerjalile trükitud (thin-film) päikesepatareisid saab paigaldada hoonete seintele, akendele, mobiiltelefonidele, sülearvutitele, autodele ja isegi riietele.

Kristallkuul ennustab terviseseisundit

Mis oleks, kui saaks ette näha oma terviseseisundit ja sellest tulenevalt kujundada oma elustiili. Isegi kui räägitakse, et friikartulid, juust ja vein ei ole tervisele hea, siis kristallkuul näitaks täpselt, mida kui palju tohib veel tarbida, ilma et need kahjustaksid tervist.

Viie aasta pärast koostab arst igaühele geneetilise kaardi, mis näitab ära inimese kõige tõenäolisemad terviseriskid ning annab inimese DNAst lähtudes konkreetseid soovitusi, kuidas neid vältida. Geneetilised kaardid teevad lähiaastatel tervishoius revolutsiooni – arstid näevad ette inimeste terviseriske ning ravimifirmadel on võimalus toota igaühele individuaalseid, senisest efektiivsemaid ravimeid.

Veebiga saab rääkida ja veeb vastab

Järgmise viie aastaga muutub täiesti kardinaalselt veebi „minek“ – enam ei ole vaja klaviatuuri ning Internetis saab surfata hands-free hääljuhtimise abil. IBMi hinnangul on antud muutuseks vajalik tehnoloogia olemas, veelgi rohkem on olemas aga vajadus selleks. Näiteks Indias, kus suuline sõna oluliselt suurema kaaluga kui kirjasõna, on mobiiltelefon oluliselt populaarsem kui sülearvuti. Tänu hääljuhtimisele reageerivatele veebilehtedele saavad tulevikus Internetti kasutada ka lugemis- ja kirjaoskamatud ning need, kel puudub isiklik sülearvuti ja Internetiühendus.

Tänu sellele, et tulevikus saab internetiga suhelda nagu teise inimesega, muutub see kõigile kättesaadavamaks ja lihtsamaks. E-maile ei pea enam lugema ning neile vastust trükkima – veeb loeb e-mailid ette ning neile saab vastata suuliselt kõneledes.

Igaühel on oma digitaalne ostuassistent

Tõenäoliselt on igaüks proovikabiinis hädas olnud – kaasa on võetud vale suurusega riietusese ning kuskil pole näha müüjat, kes õige tooks. Lisaks – kuidas saab midagi osta, kui pole sõpra, kes kinnitaks, et asi on ostmist väärt. Järgmise viie aasta jooksul sõltuvad ostjad üha rohkem üksteisest – abi ja hinnang tuleb müüjate asemel teistelt ostjatelt.

Proovikabiinides on tulevikus digitaalsed ostuassistendid – puutetundlikud ekraanid ja hääljuhtimisele alluvad kioskid, mille kaudu saab teavitada müüjat, millist ja mis suuruses toodet sa endale proovikabiini soovid.

Lisaks sellele saab proovikabiinis teha endast pilte ning saata need e-maili või SMSiga sõpradele hindamiseks – kas nad soovitavad proovitava eseme osta või mitte. Ostjad saavad näha ka teiste ostjate hinnangut proovitavale tootele ning alla laadida sooduskuponge, mida saab kohe kasutada.

Unustamist aitab vältida tehnoloogiline lisamälu

Tulevikus on senisest oluliselt lihtsam meeles pidada, mida on vaja osta toidupoest, kellega ja kus on kohtumine kokku lepitud, mis toote reklaami nägid lennujaamas või kellega rääkisid päeval konverentsil. Tulevikus kõik sellised igapäevased detailid salvestatakse, analüüsitakse ja näidatakse vajaliku hetkel ja vajalikus kohas nii isiklike mobiilsete seadmete kui avalikes kohtades asuvate statsionaarsete terminalide poolt. Kui inimene on toidupoes, tuletatakse talle meelde, mida tal vaja osta on. Tulevikus integreeritakse terminalid muu hulgas ka nt kohvikumööbli sisse.