Vormsi elanikud on loonud petitsiooni sooviga lõpetada lageraiumine Vormsi saarel. Metsaraie on saareelanikele põhjustanud kahju, mis on seotud metsateede mülkaks sõitmisega, praamiliikluse ummistamisega ja tuulekoridoride avatuks jäämisega. Seetõttu koostati ELFi ja Tartu Ülikooli spetsialistidega koostöös pöördumine volikogu poole, et läbi üldplaneeringu saaks seda olukorda paremuse poole suunata. Pöördumist saab lugeda siit. Vormsi valla volikogu toimub 29. juunil, üldplaneeringu avalik koosolek 24. juulil.

Probleem metsaraiega Vormsil on järjest süvenenud, sest endiste metsaomanike järglased ja sekka ka teisi inimesi, kellel vähem sidet saarega, müüvad oma metsi otse majandajatele. Kuna töid tuleb teha üle mere, siis kiputakse võtma langist maksimumi, tavapäraselt piirist-piirini lagedaks. Ka noorendikke ja terveid ning erivanuselisi puistuid.

See mõjutab saare elu oluliselt, sest lisaks looduslikele häiringutele need ettevõtted tulu saarele ei jäta, alles aga jäävad lõhutud teed, sügavad rööpad kännustikes, mis kohe jälle müüki pannakse. Praamiga üleveod ummistatakse, nõnda, et mitmel turismihooajal väga paljud külastajad pidid tänu metsaveokitele maha jääma.

See on pikk ja erialdi teema, kus kannatajad on pöördunud tulutult mitmete asutuste poole. Aga see jätkub. Vormsi vallavõim soosib metsaraiet endisel viisil ega tee tegelikult midagi selle olukorra parandamiseks.

Bioneeri küsimustele vastab algatuse üks eestvedaja Algor Streng:

Kui paljud Vormsi metsaomanikest üldse saarel elavad?

Täpselt on raske öelda, aga enamus metsaomanikest elavad alaliselt mujal. Suur osa metsaomanikest on endised vormsirootslased, kes pärandavad oma maad järglastele ja nemad müüvad selle. Metsa puhul on ostjaks üldjuhul metsafirmad. Kuna müüakse tavaliselt kogu kinnistut, siis on tehingu pindalad suured ja hind kõrge. Mitu metsafirmat ja eraisikut on suutnud väga palju maid ja metsi kokku osta, eesmärgiga äri teha. Kui metsafirma maa osatab, siis üldjuhul tehakse sellel üsna pea raie ja üldjuhul lageraie.

Kas ei annaks vastu võtta seadust, mille kohaselt võiks Vormsil metsa müüa vaid alaliselt saarel elavad isikud?

Ei kujuta ettegi. Kõlab üsna kauge reaalsusena. Põliselanikult põliselanikule pigem siis, kui selline staatus kunagi seaduses sätestatakse. Kuna enamus maaomanikest Vormsis ei ela, siis peab kasutama praegusel hetkel võimalusi, mida seadus lubab. Või siis teha seadus, mis toimiks praeguses olukorras.

Püsiasustusega väikesaare seadus sätestab küll, et kohalikul omavalitsusel on eelisõigus maa ostmisel, aga selle realiseerimiseks oleks vaja eraldi finantse ning üldjuhul metsade puhul seda ostueesõigust ei rakendata, sest mets ei ole KOV esmaülesannete täitmiseks vajalik.

Hetkel tugineme metsa- ja planeeringuseadusele, mille najal saaks keelata ühte raieviisi – lageraiet ja seada muid tingimusi metsade majandamisele.

Kas metsaraie on juba andnud reaalset mõju turismile?

Metsaraie on mõjutanud turismi juba aastaid, eelkõige  praamiliikluse läbi, kuna metsaveokid ummistavad turismihooajal praami. Turist jätab tulemata, kui ei saa piletit eelmüügist osta või ei mahu autoga lihtsalt praamile.

Kas usute, et petitsioon toob mingisugusegi muutuse? Millise seisukorraga vormsilased rahule jääksid?

Loodame, et toob muutuse, sest praeguse olukorraga ei lepi paljud..  Vormsilasi häirib väga maastikupildi muutus, koledad raided marja- ja seenemetsades, sügavad rööpad metsades, lõhutud teed ja metsaveokite pärast mahajäämise oht praamilt.

Kas Vormsil rikutakse raierahu, on hävitatud ajaloolisi objekte?

Kohalike poolt rikutakse vähe raierahu, on ikka juhtunud, aga mahud on ka väiksed. Mandrifirmad ei hooli raierahust ja rikuvad seda pidevalt.

Kas metsatööde teostajad on kohalike inimeste seast või tulevad nad kaugemalt?

Kohalikke metsaettevõtjaid on vähe ja nende maht on väike. Ettevõtjad tulevad mandrilt, kes on tavaliselt oksjonil võitnud või ka otse ostnud metsatüki, ning kuna tegemist on üle-mere töödega, siis, et kulusid vähendada, kiputakse võtma maksimum – sõltumata ajast, kas suvel või talvel, piirist piirini lagedaks, teid lõhkudes ja neid parandamata.

Praamiliiklus, äkki annaks seda teostada niimoodi, et üle 8 t masinad praamile ei pääseks, turistidele tulevad bussid sadamasse vastu?

Jaanuaris oli vallavõimul koosolekud, et uude praamihankesse tingimusi seada, kus üheks punktiks oligi see, et tonnaažigapiiranguga saaks reguleerida suvist metsavedu. Nii seda, kui enamus ettepanekuid hanke korraldajad ei arvestatud. Olukorra loob tükk maad keerulisemaks see, et vanad vallavolinikud ja – ametnikud, kes ise on metsamajandajad ja teevad koostööd mandri metsaettevõtjatega, ei soovi lageraiepiiranguid ega – keeldu. Tänase seisuga pole nad isegi suvatsenud tutvuda seadusega, mis võimaldaks KOV-il vastavaid piiranguid kehtestada. Vt. Volikogu istungit.

 

Foto: Uudistamas rikutud metsaalust/Algor Streng
Foto: Uudistamas rikutud metsaalust/Algor Streng