Vurrukandja tegi tsirkust

Kui tahta tsirkust, siis tuleb seda ise teha. Juba aastaid on mul tavaks sõita rongiga kord nädalas oma eaka ema juurde. Nii ka tol 2013. aasta juunikuu päeval. Kuigi vagun oli matkajaid täis, õnnestus mul saada istekoht akna alla. Kõik nohisesid omaette, mina lahendasin ristsõna.

Järsku tundsin, kuidas keegi ronib mööda mu õlavart. Vaadates nägin ainult hiiglaslikke tundlaid liikumas ja sellest piisas: lasin kuuldavale röögatuse. Terve vagunitäis inimesi pöörasid oma pilgud minule. Ega iga päev näe tädikest, kes sellisel kombel oma lauluhäält harjutab. Lõpuks sain raputades kiusajast lahti.

Olles esimesest ehmatusest toibunud, suutsin ma fotoka siiski kotist kätte saada ja tundmatu vurrukandja (erutusest värisevate kätega) siiski jäädvustada.

Hiljem linnakodus sain teada, et ilmselt kohtusin hariliku käätsusikuga.

Mind hakkas huvitama, miks talle küll säärane nimi on pandud? Vaevalt teised minule sarnaselt „kääksatavad“. Hea veel, et ma kohtusin rongis proua käätsusikuga. Kui mööda mind oleks hakanud ronima selle liigi härra, siis ma küll ei tea, mis kõik oleks juhtunud. Tema tundlad olla poole pikemad. Küllap tõi mõni matkaja putuka oma kompsudega metsast kaasa.

Tegelikult ma ei karda satikaid: ma kardan ootamatuid kohtumisi. Mulle kohutavalt ei meeldi, kui ilma igasuguse hoiatuseta keegi mööda mind kõndima asub. Samas näidake mõnda satikat, kes tuleks ütlema, et tal on vaja just mind punktist A punkti B jõudmiseks. Niisiis nuriseda ei saa! Hea, et veel nii läks ja kõik osapooled elu ja tervise juurde jäid.


Kes on harilik käätsusikk?

Harilik käätsusikk (Acanthocinus aedilis) on siklaste sugukonda kuuluv mardikas, kes elab Euroopas kuni Vahemereni. Ta on Eestis tavaline. Elab surnud või surevate mändide peal.

Pruuni kitiinkestaga ja ebatavaliselt pikkade tundlatega putuka kehapikkus on 12–20 mm. Isase tundlad on emase omast umbes 2 korda pikemad ja oma kehapikkusest umbes 5 korda pikemad. Kattetiivad on määrdunudhallid korrapäratu mustriga, eesselg 4 pruuni tähniga. Enamiku isendite rindmikul on näha väikesed kollased täpid.

Tema vastseid on leitud rohkem kui 25 liiki puu koore alt, nende seas on nii okas- kui lehtpuid. Emane muneb paaritumise järel 30–50 muna ja paigutab need surnud või surevale puule. Tõugud kasvavad kuni 35 mm pikaks, valmikust pikemaks, ja uuristavad puidu sisse käike.

Sügisel poevad valmikud kooreprao vahele ja on seal ületalve.

Allikas: Vikipeedia


Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!

Saa Pillega tuttavaks!