USA-st alguse saanud jaekaubandusgigant Wal-Mart on vastandlik näide sellest, kuidas Lääne majandusruumis saadakse edukaks, teenitakse ülisuurt kasumit ja heakskiitu ning seejuures ollakse hoolimatud nii töötajate kui ka tootjate suhtes.

Wal-Mart sai alguse 1962. aastal Sam Waltoni nurgapealsest poekesest USA Arkansase osariigist. Tänaseks töötab Wal-Marti kaubandusketis 1,6  miljonit inimest ja nende käive võrdub 2,5% USA sisemajanduse kogutoodangust. 2005. aastal oli Wal-Marti käive suurem kui Türgi riigi sisemajanduse kogutoodang 2004.aastal.

Igal nädalal teenindab Wal-Mart USA-s enam kui 130 miljonit klienti ning Waltoni pärijad on tänaseks kaks korda rikkamad (90,7miljardit dollarit) kui Bill Gates (46,5 miljardit dollarit). Sam Walton suri 1992.aastal.

Uudne lähenemine

Enamik firmasid eelistab tänapäeval hoida kulud madalad ja kasutada „just-in-time“ tarneid. Algust tegi sellise majandamismudeliga Wal-Mart. Nimelt võeti kasutusele uudne laopidamissüsteem. Üle 7000 kaubaauto hoolitsevad pidevalt selle eest, et ettevõtte ühtegi filiaali ei jääks kaup seisma. Kontserni loogika panustab pisiasjadele: kui iga Wal-Marti kaubaauto sõidab bensiiniliitri eest kilomeetri kaugemale, säästab ettevõte aastas 50 miljonit dollarit ja omandab lisaks keskkonnasõbraliku maine.

Wal-Marti asutaja Sam Waltoni tunnuslauseks oli "Alati madalad hinnad" ning firma kodulehel saab praegugi reaalajas jälgida, kui palju kliendid on Wal-Marti kauplustes käies raha kokku hoidnud.

1960ndate aastate alguses alustas Walton vaid 5% juurdehindlusega, mida peeti jaburaks plaaniks. Talle ennustati kiiret pankrotti, aga tulemus oli vastupidine. Tähtsaks teguriks osutus hoopis läbimüük, mitte juurdehindlus.

Äri edenedes hakati panustama ka heategevusse. Heategevus oli eriti südamelähedane Sam Waltoni pojale Johnile. Näiteks 1998.aastal asutati tema eestvedamisel Laste Stipendiumifond, mis sai Waltoni Perekonnafondilt hakatuseks 67 miljonit dollarit ning aitas aastate jooksul hariduse saamisel enam kui 67 000 last. Tänaseks on manalateele läinud ka John Walton.

Kahjuks ei saa Wal-Marti pidada ei lõpuni keskkonna- ja inimsõbralikuks. Suurem osa kaubast tuuakse välismaalt. Ettevõte ostab oma kauba alati sealt, kus on kõige odavam tööjõud ja kus seda kahjuks ka kõige enam ekspluateeritakse. Nii saavutatakse tarbijale madal hinnatase ja jäädakse endiselt piisavalt kasumisse.

Odav kaup on odav ainult näiliselt. Madalad hinnad saavutatakse tootjamaa keskkonna ja tootjate ning teenindava personali heaolu arvelt. Ei ole võimalik samaaegselt toota üliodavat kaupa, transportida see teisele poole maakera, ladustada, saavutada soodne müügihind ning maksta ka head palka kõikidele osapooltele.

Odavad hinnad ei aita alati säästa. Wal-Marti hinnaalandustega kaasas reklaamikampaaniad ning inimesed ostavad kokku asju, mida nad ei vaja. Lõppkokkuvõttes kulutatakse isegi rohkem, kui tavapoes.

Tänu Wal-Martile ja teistele suurtele kaubanduskettidele väheneb kaubanduslik mitmekesisus. USA-s on eriti selgelt märgata, et kui mõnda piirkonda ehitatakse uus soodsate hindadega kaubanduskeskus, siis kipuvad väiksemad poed kiiresti kaduma. Kaubandusgigantide pealetung vähendab kohaliku kogukonna eripärasid. Sam Waltoni müügipõhimõtted panevad rahva palju rohkem ostma. Massi vastu ei saa. Väikesed poed ei pea sellisele hinnarallile lihtsalt vastu.

Laienemine eelkõige

Oma algusaastatel laienes ettevõte Arkansase osariigist USA lõunaosariikide maapiirkondadesse. See oli väga kaval samm, sest teised jaekaubandusketid olid selle turuosa unarusse jätnud. Kasumi investeerimine geograafilisse laienemisse on üks Wal-Marti põhimõtetest. 2005. aastal investeeriti laienemisse ligi 10 miljardit dollarit.

1991.aastal avati esimesed kauplused Mehhikos. Seda tänu Põhja-Ameerika vabakaubanduspiirkonnale (NAFTA). Alates aastast 1994 leidub supermarketeid ka Kanadas. Sealt edasi lisandusid järjest uued turud: Brasiilia (1995), Argentiina (1995), Hiina (1996), Saksamaa (1998), Suurbritannia (1999). Kontserni uueks sihiks on India, kus praegu tegutseb 12 miljonit väiksemat jaemüüjat.

Firma laienemist areneva majandusega riikidesse peetakse  väga nutikaks sammuks, sest USA turg, mis hetkel annab veel 80% firma kasumist, on stagneerumas. Seevastu miljardimaa Hiina kiiresti kasvava keskklassi arvuks hinnatakse praegu 50 miljonit. Seni on Hiina veel killustatud. Seal puudub juhtiv jaekaubandusettevõte. Eelmisel aastal ostis Wal-Mart osaluse Hiina suures jaekaubandusketis Trust-Mart Taiwan. Sellega loodetakse Hiina killustatud turg rohkem ühendada.

Poliitiline taust

Wal-Mart on suutnud juba pikka aega olla USA juhtivate poliitikute soosingus. USA president Georg Bush seenior andis Sam Waltonile 1992. aastal kõrgeima autasu, mida tsiviilisik Ameerikas saada võib, Vabaduse medali. President Clinton oli samuti oma kodukohast Arkansasest pärit Waltonite vastu väga lahke. George W. Bush juunior on saanud Wal-Martilt rahalist toetust vabariiklaste tegemistele.

Wal-Mart võtab avalikku arvamust väga tõsiselt. Kui 2005.aastal USA-s toodi avalikkuse ette Robert Greenvaldi tõsielufilm „Wal-Mart: madala hinna kõrge maksumus“, siis loodi firmas lausa avaliku imago parandamisele suunatud töögrupp. Töögrupi tegevust võrreldi tollal korraliku presidendikampaaniaga. Pole ka ime. Wal-Mart palkas oma õiguseid kaitsma sellised tipptegijad nagu Michael Deaver ja  Leslie Dahl. Michael Deaver oli  Ronald Reagani imagokujundaja ja  Leslie Dahl oli meediakonsultant, kes nõustas Bill Clintonit Lewisnki-skandaali ajal.

Minimaalne kulu tööjõule

Wal-Mart hoiab oma töötajaskonda raudses haardes. Kui mõni USA filiaal on liitunud ametiühinguga, siis lihtsalt lõpetatakse selle filiaali töö. Selline strateegia nõrgestab ametiühinguid. Wal-Martis töötab enam kui 1% USA kõikidest palgatöötajatest. Seega inimeste hulk, kellel ei lubata oma õiguste eest töötajatena seista, on tohutu.

Kuigi USA seadustes on kirjas ametiühingutesse astumise vabadus, ei võeta võimuorganite poolt mitte midagi ette. Kaudselt on Wal-Mart maksnud kinni oma personalipoliitika puutumatuse.

Wal-Marti personalipoliitika hulka kuulub ka tava soodustada töötajate tööaja välist tasuta töötamist. 2006.aastal oli firma sunnitud kohtu otsusel maksma välja tasumata jäänud töötunnid 187 000 inimesele USA Pennsylvania osariigis. Rahaliselt oli välja nõutud summaks 78 miljonit dollarit.

Ametiühingute abita töötamine viib madalate palkadeni. Wal-Mart on USA suurimaid illegaalide palkajaid. Sellises tööpoliitikas on lihtne loogika. Mida enam on inimesed nurka aetud ja mida vähem nad julgevad nõuda, seda vähem peab ka töötajatele andma.

Maailm on muutumas

Kogu tänapäevane Lääne majandus on muutumas. Järjest väheneb tööstuslik tootmine ja suureneb teenindava sektori osakaal.

Iga kord, kui avatakse mõne suletud tehase asemel supermarket, läheb kaotsi töötraditsioon ja õiglaste palkadega töökohtade asemel tekivad uued kehvemate palkadega ametid. Wal-Mart tavatseb oma töötajatele maksta vaid veidi üle elatusmiinimumi. USA-s eelistab ettevõte töötajate haigestumised ja muud riskid lükata sotsiaalameti õlule.

Eesti ei ole erand

Ka Eesti ei ole jaekaubandustrendide koha pealt erandiks. Linnades suurte kaubanduskeskuste kõrval ei leia siingi väikeseid perepoekesi. Peale tungivad odavate hindadega jaekaubandusketid nagu Maxima ja Säästumarket. Allahindlused on igapäevane kauplemispraktika ka Prismades, Selverites, Kaubamajades ja teistes suurtes kaubanduskeskustes.

Eestis on olukord sarnane ka töötajate osas. Kui lähete mõnda odavasse marketisse, siis enamasti kohtate seal muukeelseid teenindajaid. Inimesed, kelle emakeeleks ei ole Eesti keel on meie tööturul kehvemas olukorras. Seetõttu lepitakse kergemini töökohtadega, mis on kurnavad ja mitte eriti hea palgaga.

Eestis on tarbija poolsel odavuse eelistamisel omad põhjused. Sageli valitakse soodsam hind, sest majandusliku kindlustatuse osas ollakse ebakindlad. Hinnad tõusevad viimasel ajal väga kiiresti ja palgad ei jõua hindadele järgi.


Allikad: www.tarbija24.ee, www.sloleht.ee, www.sloleht.ee, ap3.ee, www.postimees.ee, A. Gresh, J. Radvanyi „Globaliseerumise atlas“, kirjastus Agro, 2007