Paljud avaliku ruumi osad ja teenused on Eestis jätkuvalt kujundatud keskmist kasvu tervele ja tugevale inimesele, selgub riigikantselei ja sotsiaalministeeriumi tellitud ning Rakendusliku Antropoloogia Keskuse läbi viidud laste ligipääsetavuse uuringust. Lastel tuleb igapäevasel kodu-kool teekonnal ette mitmeid ligipääsetavuse takistusi liikluses, ühistranspordis, koolis, kauplustes ja avalikus ruumis tervikuna. Näiteks esineb lastel peatustes probleeme ühistranspordi aegade lugemisega, sest infotahvlid on paigutatud liiga kõrgele.

„Uuringu tulemustest saavad kasu väga erinevad osapooled – ühistranspordi teenuse kujundajad, teede taristu tellijad ja projekteerijad, kaupade ja teenuste pakkujad, koolide pidajad ja paljud teised. Tulemused on väärtuslikud ka seetõttu, et lapsed on sihtgrupp, kes on nö lakmuspaberiks ja viitavad ka mitmete teiste sihtgruppide probleemidele ühiskonnas,“ ütles ligipääsetavuse rakkerühma juht Keit Parts riigikantseleist. „Kattuvusi on palju nii erivajadustega inimeste kui eakate probleemidega, kuid alati jäävad ka igale sihtgrupile omased ligipääsetavuse takistused.“

Laste jaoks on avalikus ruumis liiklemisel ja tegutsemisel suurimateks takistusteks füüsilised aspektid – asjad on kas liiga kõrgel, et ulatuda neid vaatama, käega katsuma või liiga kaugel, et nendeni küündida. Pangaterminalid või letid poodides on noorema vanuserühma laste jaoks vahel liiga kõrgel, väiksemad lapsed on mõnikord hädas kauba kättesaamisega riiulitelt või lettidelt. Pingekohtadeks on laste jaoks ka teemad, mis teistelegi sihtrühmadele probleeme valmistavad. Näiteks halb kõnniteede korrashoid ja hooldus või sarnaselt eakatega või erivajadustega inimestega on lastel raskusi kõrgetest bussidest sisenemisel-väljumisel. Koolis ja huvihariduse hoonetes on lastel domineerivaks probleemiks ruumipuudus, mis põhjustab koolihoonetes füüsilisi takistusi, ka trügimisi ja ummikuid. Ruumipuudus seostub ka väheste puhke- ja ooteruumide probleemiga, mida lapsed uuringus tõstatasid.

Lapsed on nii kaasliiklejatelt kui ka teenuste või kaupade pakkujatelt kogenud tõrjutust,  mis viitab vajadusele liikuda kõiki sihtgruppe teadlikult ja võrdväärselt kohtleva teeninduskultuuri suunas. Üks halb kogemus bussis või kaupluses võib viia pigem ostust või sõidust loobumiseni ning abi küsimine sõltub tihti lapse julgusest ja keeleoskusest.

Positiivsena võib esile tuua, et kaasaegsed raamatukogud on disainitud laste ja noorte vajadusi arvesse võttes, mis tähendab, et raamatud on kättesaadavad ja lastel jagub ruumi, kus olla. Kuigi lapsed kohtavad oma igapäeva teekonnal ja tegemistel erinevaid takistusi, jäävad nad ise optimistlikuks. Läbiv oli uuringus osalenud laste suhtumine “kuidagi saan ikka hakkama” - seda esines nii raske uksega jõudu katsudes, pagaritoodete leti ääres küünitades või kõrgesse bussi ronides.

„Paljud uuringust selgunud laste ligipääsetavuse vajadused on väga lihtsasti lahendatavad, kuid eeldavad teadlikkust ja soovi läheneda probleemidele kasutajakeskselt. Näitena võib tuua ühistranspordi aegade paigutuse peatuses, info esitamise sõidukis ja kasvõi validaatorite läbimõeldud paigutuse,“ ütles Rakendusliku Antropoloogia Keskuse uurija ja projektijuht Ehti Järv. „Oluline kitsaskoht avaldus uuringust just lastele suunatud ehk koolikeskkonna ligipääsetavuse osas – kuidas kujundada koolikeskkonda selliselt, et see oleks lapsele mugav, inspireeriv ja tema vajadusi arvestav.“

Laste ligipääsetavuse uurimise vajaduse tingis asjaolu, et erivajadustega inimeste ja eakate probleeme on sel teemal üsna palju teadvustatud ja need on rohkem ka nähtavad, kuid lapsi eraldi sihtgrupina ei ole veel laiemalt teadvustatud. Antropoloogid viisid koos lastega läbi osalusvaatlused, kus uurija liikus lapsega tema igapäevasel teekonnal kodust kooli, huviringidesse, kauplusse ning fookusgrupi intervjuudes arutati lastega läbi nende liikumisteede ja igapäevatoimingute ligipääsetavuse aspektid. Uuring viidi läbi Tallinnas, Viljandis, Märjamaal ja Kohtla-Järvel, et kaardistada probleeme ka väljaspool suuremaid asulaid.

Uuring on tellitud sotsiaalministeeriumi ja riigikantselei koostöös ning sisendiks riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma töösse. Rakkerühma töösse on kaasatud erinevad ministeeriumid, riigiasutused ning kohaliku omavalitsuse ja kolmanda sektori esindajad. Rakkerühma kokkukutsumise ja koordineerimise eest vastutab riigikantselei. Valitsus andis rakkerühmade moodustamise ülesande riigikantseleile 2011. aastal. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta