Mängimine on sama vana kui inimkond. Või vanemgi veel, sest ka paljud loomad mängivad pulmarituaalidena või saagi murdmise harjutamiseks. Mänge on igasuguseid. Osad mängud suunavaid meid liikuma maastikul, teised vaidlema laua taga. Mõnedel mängudel on algus, mõnedel lõpp. Mõnes mängus on kindel võitja, teises võitu polegi. Sama rikas on ka mängude maailm arvutis. 

Kui laps enam muude mänguasjadega mängida ei taha ja ainult arvuti juurde laskmist nõuab, tuleb kiiremas korras tegutsema asuda. Arvutimängud ei tohiks olla lapse päeva ainukeseks sisustajaks. Samas on sõltuvusnähtudega lapse arvuti tagant minemasaamine on paras pedagoogikakunsti tippsaavutus.

Arvutimängud hakkavad kergesti tööd segama

Arvutisõltuvus pole ainult laste pärusmaa. See hiilib salamisi ka täiskasvanutele ligi. Algus on lihtne. Igava ja rutiinse töö korral on vahetevahel hea teha paus ja lasta mõttel mängides puhata. Kuid need pausid kipuvad venima aja jooksul üha pikemaks, segades lõpuks tööd.

Mitte alati pole kõik kontoritöötajad ülemuste kontrolli all ja ikka leitakse, et töö tähtajani on veel viis minutit aega, mida maha mängida. Tegemata töö vabanduseks leitakse mitmesuguseid põhjendusi, pettes iseennast ja tööandjat. Kuid aeg on konstantne suurus ja seda ei saa kasiinos juurde võita.

Arvutimängusõltlast on peale vaadates keeruline ära tunda

Arvutimängusõltuvus ei ole väliselt nii nähtav kui alkohoolne või narkootiline joove. Arvutimängija ei lõhna, ei tuigerda, ei tüüta inimesi rahalunimisega.

Siiski võib arvutisõltlase ära tunda. Esiteks silmad - kui liialt kaua arvuti taga istuda, siis inimese silmavalged omandavad punaka alatooni. Põhjuseks on väikeste veresoont lõhkemine silmas, mis tuleneb silma kuivamisest.

Arvutiga töötajate puhul pole arvuti mõju silmadele nii hull. Töötaja vaatab vahetevahel klaviatuurile, otsib ruumist muid andmekandjaid, teeb vahepeal tööpause, lobiseb töökaaslastega jne. Enamasti ei nõua arvutiga töötamine püsivat tähelepanu ekraanile koondamist.

Kuid arvutimängur püsib vabatahtlikult arvuti taga kasvõi terve ööpäeva, enamuse ajast pingsalt ekraanile vaadates.

Raskematel juhtudel ei hoolitse arvutisõltlane enam oma välimuse ega korteri korrashoiu eest. Mäng hõlmab kogu ta vaba aja. Tuppa saabudes lülitatakse esimese asjana tööle arvuti.

Arvutimängusõltuvus hakkab tervisele

Arvutisõltlane ei viitsi korralikult toituda. Poest ostetakse kaasa kiirtoitu või tehakse lihtsalt võileibu. On üsna loogiline, et lõpuks hakkab ebaterve toitumine tervisele.

Esialgu ei tunne arvutimängija mingeid terviseprobleeme. Esimesena annavad tunda silmad - tekib hallikas udu, mis mõnepäevase arvuti mittekasutamise korral kaob. Hiljem silmad harjuvad, kuid vahetevahel need valutavad ja on kuivad.

Silmanägemise säilitamiseks arvuti taga on mitmeid nippe. Esiteks on soovitav silmi aegajalt pilgutada. Silmade pilgutamine aitab niisutada silma võrkkesta pisaravedelikuga.

Hoopis kavalam tegevus on vahetevahel arvuti taga istudes korrata muistset budamunkade poolt pühaks kuulutatud silpi "om", venitades m-häälikut iseäranes pikalt. Mingit hiromantiat ega salateadust siinkohal ei esine. Nimelt m-tähe hääldamine tekitab suuõõnes vibratsiooni, mis kandub edasi ka pisaranäärmeteni, stimuleerides nende tööd. Samasugune häälitsemine aitab ka kinnise nina korral, kuna vibratsioon mõjub ka ninakanalitele.

See tundub küll kaastöötajatele kummastav, aga oma tegevust selgitades tuleb mõistmine ja võimalik kaasategemine.

Võid ju osta silma tilgutatavaid ravivedelikke, kuid paraku võib nende pruukimise korral omakorda ravimisõltuvusse jääda. Parem on saada hakkama ikka loomuliku pisaraerituse abil.

Teisena annab arvutit kasutades tunda kael. Masina taga ei istuta pead sirgelt hoides. Umbes 4,5-kilose pea viltu hoidmine on muidu nii tugevale kaelale kurnav. Tekivad valud kaelas ja seljas.

Arvuti taga ei tasu veeta tervet päeva

Tervisekahjustuste vältimiseks tasub piirata arvutikasutamise aega. Arstide sõnul on päevase arvutikasutamise mõistlik aeg 5,5 tundi. Seda ei tasu masina taga veeta järjest, vaid lühemate tsüklitena. Vahepeal on mõistlik võtta aeg maha, ringutada, võimelda, käia õues.

Pikemaajalise arvuti taga viibimise korral silmanägemine enam ei taastu. Samuti tekivad aastatega vale asendi tõttu selgroolülides deformatsioonid, mis hakkavad põhjustama valusid.

Arvutimängudest otsitakse asendust päris elule

Miks üldse inimesed mängivad? Põhjus võib olla mängumaailma võimalustes. Tavainimene ei saa juhtida armeed, planeerida linna või võita diplomaatilist duelli. Arvuti taga saab iga madalapalgaline teenida õhtuga miljoneid,  kahjuks küll virtuaalseid.

Arvutimäng võimaldab ennast kujutleda sellena, kes sa ei ole. Pärast tüliderohket tööpäeva on päris hea tümitada viruaalkolle, alateadlikult mõeldes, et peksad neid, kes sulle meelehärmi põhjustasid.

Tuleb tunnistada, et paljudel inimestel on suhtlemisprobleemid, mille eest virtuaalmaailma põgenetakse. Kuid see ei too lahendust, vaid ainult raiskab aega.

Aega tuleks hoolikamalt kasutada, sest inimene on ikkagi surelik, hoolimata sellest, et arvutimängus sa võid lõpmatult joosta ronida, tapelda ja tapetud saada.

Arvutimängusõltuvus tekitab ootamatud probleeme

Rasketel juhtudel võivad arvutist põhjustatud tajuhäired mõjutada inimese käitumist. Esimesena tekib inimesel sõnavara ahenemine. Rääkida on raske, sõnad ei tule meelde.

Mõnikord kaob arvutisõltlastel reaalsustaju üldse ja inimene võib reaalkeskkonda sattudes hakata käituma nagu mängus, kasvõi kaaperdades sõidukit või tulistades suvalisi inimesi. Niimoodi saab küll kuulsaks, kuid see kuulsus on negatiivne ja kinnipidamisasutusse sulgev.

Kõige hullemini tekitavad sõltuvust suureneva skooriga lõpmatud mängud. Stsenaariumiga mängud nii hullud pole, sest igal stsenaariumil on ka lõpp ja teist korda sama mängu mängida on häirivalt lihtne.

Arvutimängud pole lõpuni halb meelelahutus

Arvutimänge ei saa otseselt ainult halvaks meelelahutuseks pidada. Mitmed mängud arendavad loogilist mõtlemist js reaktsioonikiirust. Tekstipõhised arvutimängud arendavad võõrkeeleoskust, kuid see oskus piirdub pahatihti mängupõhise sõnavaraga, mis on piiratud.

Mõningaid teadmisi võib omandada mängides ka ajaloost, kuid siinkohal tasub olla väga skeptiline. Mängude loojad üritavad mänge muuta visuaalselt kütkestavateks, kuid selle juures kannatab ajalooline teadmine.

Mängimine võib inimesele anda ka õnnetunnet. Raske missiooni lahendamine toob naeratuse näole. Kuid kas reaalne elu ei paku meile samasuguseid võimalusi?

Mängimist saab võtta kontrolli alla

Arvutis mängimise vastu annab ka võidelda. Kõige lihtsam on kustutada oma masinast sinna salvestatud või operatsioonisüsteemiga kaasa tulnud mängud.

CD-plaate arvutimängudega saab ka lihtsalt pooleks murda, kui tunned, et enam koos mängudega elada ei saa.

Veebipõhiste mängudega on raskem. Võib keelustada oma arvutis veebilehe aadressi, kuid samas oled ju ise teadlik, kuidas seda blokeeringut lahti teha.

Facebooki mänge saab edukalt blokeerida näiteks vabavarana allalaaditava reklaamieemaldaja Ad-block abil. Muu Facebook jääb töötama. Kuid ka sel juhul jääb sulle võimalus Ad-block arvutist kustutada ja taas mängima asuda.

Üldiselt on mängurlus inimese enda peas kinni. Kui leida endale huvitavamat tegevust, siis enam mängida ei tahagi.

Aitab ka süsteem, kus saad iseennast premeerida arvutimängimisega. Näiteks mõne veninud, ebameeldiva koduse töö tegemise eest lubad endale ühe virtuaalse piljardi.

Arvutimängudelgi on keskkonnamõjud

Arvutimängimise keskkonnamõjud on suhteliselt väikesed, võrreldes teiste ja tunduvalt mõistlikemate tegevustega.

Arvutis mängimine vajab vaid arvutit, elektrit, CD-plaate mängudega ja veebimängude puhul veebiühendust.

Vägagi suur osa arvutimängureid tõmbab mänge internetist piraatkoopiatena ja üha enam mängitakse ka veebipõhiseid mänge. 

Põhiline arvutimängude keskkonnamõju tuleneb mängurite ihast parema tehnika järele. Ostetakse üha uusi ja võimsamaid arvuteid, hiiri, klaviatuure ja mängimise abivahendeid.

Arvutimängude puhul on olemas ka järelturg, töökorras plaadil oleva arvutimängu või kasutatud arvuti annab maha müüa.

Lugu loetud. Kas nüüd on käes aeg edasi mängida?

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta