Šampooni- ja dušigeelireklaamid peibutavad ostma kaunite modellide ja kuulsate näitlejate kaasabil. Lubatakse ilu, tervist ja puhtust. Balti Keskkonnafoorumi (BEF) kemikaaliekspert Heli Nõmmsalu ja projektikoordinaator Katrin Juhanson soovitavad ilutoodete pakendite disainist ja reklaamimodellide välimusest kaugemale mõelda. Toote koostis on olulisem kui reklaami meeldivus. Bioneer uuris BEFi spetsialistidelt, kuidas šampoone ja dušigeele valima peaks.

Kui palju mõjutavad inimese organismi tooted, mida kasutatakse naha või juuste hoolduseks?

Paljud meist kasutavad igapäevaselt šampoone ja dušigeele, mis sisaldavad tundlikku nahka ärritada ja kuivatada võivaid kemikaale. Kui kahjulike ainetega puututakse kokku regulaarselt, imenduvad need läbi naha meie organismi. Mida rohkem kemikaale imendub, seda tõenäolisemalt avaldavad need mõju meie tervisele.

Nahk on inimese kõige suurem organ, mis kaitseb meid nii füüsikaliste kui ka keemiliste mõjude eest. Kui kriimustus meie nahal on koheselt märgata ja tunda, siis ohtlikest kemikaalidest tulenevad mõjud ei pruugi enamikele meist olla koheselt tuntavad või silmaga märgatavad. Kuid sellegipoolest imenduvad toodetes sisalduvad kemikaalid läbi naha meie organismi, ladestuvad seal rasvkoes ning põhjustavad erinevaid terviseprobleeme.

Milliseid kemikaale peaks vältima? Miks?

Erinevaid loetelusid ja tabeleid ohtlike kemikaalide kohta, mida peaks kosmeetikatoodetes vältima, on koostatud väga palju ning internetist otsides leiab neid ka rahakoti vahele väljatrükkimiseks. Ka Balti Keskkonnafoorum on koostanud sellised tabelid ning huvilised leiavad need BEFi kodulehelt või tarbijate infoteatmikest.

Šampoonide ja dušigeelide valikud poeriiulitel võtavad silme eest kirjuks ning koostisosade lugemine etiketilt on aeganõudev töö. Esiteks peab teadma, millised koostisosad on kahjulikud meie tervisele. Teiseks on etiketid tihtilugu väikese kirja tõttu raskesti loetavad.

Ohtlikud kemikaalid (INCI* nimetus)

Otstarve

Võimalik mõju tervisele

Parabeenid (nt metüülparabeen, butüülparabeen, propüülparabeen)

Säilitusained

Östrogeenne mõju, kahjustab hormoonsüsteemi, tekitab tundlikkust.

Fenoksüetanool

Pikaajalise kokkupuute korral ärritav, neurotoksiline, allergeenne mõju.

Kloroheksidiin, diglükonaat või tsetüülpüridiinkloriid

Ärritav, võib põhjustada allergiaid ja muuta hammaste värvust.

Formaldehüüdid ja formaldehüüdi vabastavad ained* (nt bensüülhemiformaal, 2-bromo-2-nitropropaan-1,3-diool, 5-bromo-nitro-1,3-dioksaan, diasolidinüül uurea, imidasolidinüül uurea, kvaternium-15, DMDM-hüdantoiin)

Ärritab limaskesti ja nahka, võib põhjustada ülitundlikkust, kantserogeenne (ninakaudne).

Triklosaan

Säilitusaine, antiseptik

Võib põhjustada allergiaid ja bakteriaalset resistentsust.

Naatriumlaurüülsulfaat (SLS, samuti tuntud nimetustega naatriumdodetsüülsulfaat, väävelhape, mono-dodetsüülester, naatriumsool; väävelhappe naatriumsool, väävelhappe naatriumsoola monododetsüülester), Ammooniumlaurüülsulfaat (ALS), Naatriumlaurüüleetersulfaat (SLES), kokamidopropüülamiin-oksiid

Pindaktiivsed ained, pesuained

Ärritab ja kuivatab nahka.

Etüleenoksiid, 1,4-dioksaan (etüleenoksiidi  kõrvalsaadus, märgitakse sageli ka järgmiste liidetega „müreet“, „oleet“, „laurüül“, „tseteareet“, „polüetüleen“, „polüetüleenglükool“ (PEG), „polüoksüetüleen“, „oksünool“)

 

Tõenäoliselt inimestele kantserogeenne, toksiline mõju ajule ja kesknärvisüsteemile, neerudele ja maksale. 1,4-dioksaan on üks peamisi põhjavee saasteaineid.

Lõhnaaine, muskuseühend, parfüüm, aroomiaine, aroom

Lõhnaained

Allergiaoht, ärritab nahka, koguneb keskkonda, organismi ja rinnapiima, mõni võib kahjustada hormoonsüsteemi.

NB! Juhul, kui need ühendid ei ole looduslikku päritolu, võivad nad sisaldada lahusteid ja denaturantaineid, näiteks ftalaate, mida ei ole kohustuslik sildile märkida. Sellised ained kahjustav

ad hormoonsüsteemi ning võivad tekitada tundlikkust.

Vedel parafiin, vaha

Mineraalõlid

Inimorganism neid ei lagunda. Kogunevad kopsudesse, maksa ja lümfisõlmedesse.

EDTA (dinaatrium-EDTA)

Kelaativad ained

Koguneb organismi ja keskkonda.

ALLIKAS: www.thinkbefore.eu

Milliseid lõhnaaineid šampoonides ja dušigeelides vältima peaks?

Toome ära 26 allergeenset lõhnaainet, mida kosmeetikatoodetes peaks vältima ning mis on kohustuslik toote etiketile märkida (kõik muud lõhnaained kuuluvad üldnimetuse ’lõhnaaine’ või ’parfüüm’ või ’aroomiaine’ alla): Amyl Cinnamal, Amylcinnamyl Alcohol, Alpha-Isomethyl Ionone, Anise Alcohol, Benzyl Alcohol, Benzyl Benzoate, Benzyl Cinnamate, Benzyl Salicylate, Butylphenyl Methylpropional, Cinnamal, Cinnamyl Alcohol, Citral, Citronellol, Coumarin, Eugenol, Evernia furfuracea (halli karesambliku) ekstrakt, Evernia prunastri (kollase lõhnasambliku) ekstrakt, Farnesol, Geraniol, Hexyl Cinnamal, Hydroxycitronellal, Hydroxyisohexyl-3-Cyclohexene Carboxaldehyde, Isoeugenol, Limonene, Linalool, Methyl-2-Octynoate.

Nende ainete eestikeelsed nimetused: amüültsinnamaal, amüültsinnamüülalkohol, alfa-isometüülionoon, aniisalkohol, bensüülalkohol, bensüülbensoaat, bensüültsinnamaat, bensüülsalitsülaat, butüülfenüül-metüülpropanool, tsinnamaal, tsinnamüülalkohol, tsitraal, tsitronellool, koumariin, eugenool, Evernia furfuracea (halli karesambliku) ekstrakt, Evernia prunastri (kollase lõhnasambliku) ekstrakt, farnesool, geraniool, heksüültsinnamaal, hüdroksütsitronellaal, hüdroksüsoheksüül 3-tsükloheksaan-karboksaaldehüüd, isoeugenool, limoneen, linalool, metüül-2-oktinoaat.

Miks neid aineid üldse kasutatakse?

Erinevaid säilitus-, pesu-, lõhnaaineid ja erinevaid lisaaineid lisatakse šampoonidele ja dušigeelidele selleks, et muuta neid tarbijatele atraktiivseteks ning anda tootele soovitud omadused (konsistents, värv, lõhn, puhastusomadused, kui palju need vahutavad, kui kaua säilivad jne).

Inimestel tekib kindlasti küsimus, miks selliseid ohtlikke kemikaale lubatakse toodetes kasutada? Miks Tervise- või Tarbijakaitseamet selliseid tooteid turult ei eemalda? Tegelikult ei ole olukord nii must-valge. Kosmeetikatoodete sisaldust reguleerib Euroopa Ühenduse määrus*, mis reguleerib, millised koostisained on kosmeetikatoodetes keelatud või lubatud ja millises kontsentratsioonis*. Paljusid ohtlikke kemikaale on lubatud toodetes kasutada teatud tingimustel ja piiratud kontsentratsioonis. Kuid väiksest kontsentratsioonist saab suur. Probleem seisneb selles, et me kasutame sadu tooteid, korduvalt ning ohtlike kemikaalide kokteil, millega kokku puutume põhjustab terviseprobleeme.

Kuidas siis šampooni või dušigeeli valida?

  • Valige tooteid, milles on vähem koostisosi.

  • Vältige eriti ärritavaid ja pindaktiivseid aineid nagu naatriumlaurüülsulfaat ja kokamidopropüülamiin-oksiid.

  • Vältige tooteid, mis sisaldavad potentsiaalselt probleemseid säilitusaineid nagu parabeenid.

  • Enamlevinud lõhnaained, mida peaks vältima on amüültsinnamaal, tsinnamaal, heksüültsinnamaal, limoneen, linalool.

  • Eelistage toodet, millel on peale kirjutatud „Lõhnaainevaba (Frangrance free)“ või „Ei sisalda parabeene“.

  • Toode sisaldab vähem ohtlikke aineid, kui tal on mõni rahvusvaheliselt tunnustatud ökomärgis.

  • Suhtuge kriitiliselt erinevate tootjate avaldustesse. Kui miski on „looduslik“, siis see ei tähenda, et inimestel ei teki selle suhtes allergilist reaktsiooni. Ka looduskosmeetikas võidakse kasutada sünteetilisi aineid!

*11.07.2013 hakkas kehtima uus kosmeetikatoodete määrus (Euroopa Ühenduses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1223/2009/EÜ kosmeetikatoodete kohta).

Nüüd kehtib ka nanokoostisainete etiketile märkimise kohustus.

  • Lisa II – KEELATUD AINETE LOETELU
  • Lisa III – ainete loetelu, mida või kasutada ainult ettenähtud piirangute kohaselt
  • Lisa IV - KOSMEETIKATOODETES KASUTADA LUBATUD VÄRVAINETE LOETELU
  • Lisa V - KOSMEETIKATOODETES LUBATUD SÄILITUSAINETE LOETELU
  • Lisa VI - KOSMEETIKATOODETES KASUTADA LUBATUD UV-FILTRITE LOETELU

Lugege kindlasti ka teisi BEFi ja Bioneeri koostööna valminud artikleid. Bioneer ja BEF teevad koostööd tarbetoodetes sisalduvate ohtlike ainete tutvustamise osas ajavahemikul september 2013 kuni detsember 2014. 

Vaadake Bioneeri rubriiki "Ohtlikud ained tarbetoodetes".

Vaadake ka ohtlike ainete rubriigi sisukorda.

Projekti “Mõtle mida tarbid. Vali vähem ohtlikke kemikaale sisaldavaid tooteid” kaasfinantseerib Euroopa Liidu LIFE+ programm. Projekti tegevusi juhib ja koordineerib MTÜ Balti Keskkonnafoorum – www.bef.ee.

BEF LOGO