Rebane, kes läbi elu jookseb, tundub mõnele inimesele pisut naljakas. Kevadisel jooksuajal jooksevad nad eriti palju ja ehk rohkemgi kui mõned inimesed seda teevad. 

Kauksi küla veerel majahoovis tundsin märtsist rõõmu. Pulmitav rebasepaar, kes läbi õue jooksis, tuletas meelde, et kusagil on maailm, kuhu tuleb tagasi pöörduda ja kus ka tormatakse läbi kevadise elu.

Võtsin ürgset kutset tookord kuulda ja hakkasin uuele giidihooajale silma vaatama. Seda seniks, kuni asjad pakkisin ja Palmsesse ümber kolisin. Sealsed tüdrukud ja naised olid ka kui rebasteks loodud, kes tormavad läbi rahutu elu ega saanud aru, et miks üks mees vahel silmapiirilt ära kaob.

Kauksi õuerebased tõid armastuse pisarad mulle silma ja neid ma taga otsima läksingi. Tagasi üksinduse ja maja juurde pöördusin siis kui põhjaranniku tormakas hooaeg oli ümber ja kui ürgne kutse kutsus mind sinna, kus oma tarkustest ja rumalustest üksinda paremini aru sain. Nendest, millega läbi elu minnakse.

Kauksi, 1997.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks