Oktoobris viis Fairtade Eesti - Õiglase kaubanduse klubi koostöös Mondo Maailmakooli ja Bioneer.ee läbi õiglase kaubanduse kuu kirjutamisvõistluse. Saabunud õpilaste tööde seast valis žürii välja kolme vanusegrupi parimad. vanimas eagrupis, gümnaasiumiealiste õpilaste seast kirjutas auhinda pälviva töö Kertu Kändla Viljandi gümnaasiumi 11. klassist, kelle töö ka täna avaldame.

 Kas ja miks on õiglane kaubandus oluline kliimamuutuste kontekstis?

Mida peab tänapäeva inimene silmas “õiglase” all, kas me üldse eristame sõnu nagu “õige” ning “õiglane”? Üha enam tundub, et me nimetame asju küll õiglasteks vaid sellepärast, et need tunduvad meie jaoks õiged. Aga kas nad seda ka alati on?

Tänapäeval võtab maailmas tuure üles õiglane kaubandus, mis seisab üldmõistes kaubandusega seotud õiguste eest, ent see on väga üllas ning õiglane käitumine. Kuna see aitab maailma paremaks muuta nii mitmeski mõttes.  Muidugi võib selle juures olla ka inimeste halvakspanu, sest tänu sellele ei saada enam arengumaadest nii odavalt kaupa kätte, kuna neile on kehtestatud nüüd vääriline hind. Sealsed inimesed, kes aga rabavad rasket tööd teha ebainimlikes tingimustes ja saavad kasinat tulu ainult selle nimel, et meie saaksime soodsamalt oma ostud soetatud, pole nüüd kindlasti  ilus vaatepilt, mille üle uhke olla, vaid tekib kohe moraalitunnetus. 

 Aga järjest rohkem muutub aktuaalsemaks teemaks nii meie keskkond kui ka kliima. Samuti ilmneb, et õiglane kaubandus on selles kontekstis olulisel kohal üksnes oma säästliku  ning orgaanilise tootmise poolest ja teiseks välistab see põllumajanduskemikaalide kasutamist. Nii vähemalt kirjutab Fairtrade oma kodulehel. Seega on õiglase kaubanduse liikumine üle maailma väga tähtis, et hoida meie kliimamuutust stabiilsena. Lisaks sellele, et nende eesmärk on tagada inimlikud tingimused, tegelevad nad ka planeedi heaoluga. Kui arengumaadel elavatele rahvastele rajatakse rohkem koole, siis see suurendab ka nende teadlikkust kliimamuutuste mõjust ja nad saavad aimu oma tegevuse tagajärgedest. Samuti aitab kaasa sellele lapstööjõu keelamine, et lapsed saaksid haridusele keskenduda ja ennast asjadega kurssi viia.

Sealjuures lähtub see ka inimeste vaimsest ja füüsilisest tervisest, mis liigsele koormusele vastu ei pea. Arvan, et need inimesed on motiveeritud teadlikud ka olema, kuna nad on kõige rohkem kimpus kliimamuutuse mõjudega oma piirkonnas, kes võitlevad viljasaakide ning puhta joogivee nimel. Seejärel võimaldatakse neile keskkonnasäästlikumad tootmisvahendid süsinikujalajälje vähendamiseks, mistõttu luuakse puhtam energia atmosfääri. Samuti istutatakse puid ning mitmekesistatakse põllukultuure ja taimestikku, mis rikastab meie loodust, ent püüab korvata tehtud kahju. Iga väiksemgi tegu ju tegelikult loeb.

Sellest kõigest aga võib järeldada, et õiglane kaubandus on globaalses võtmes väga märgilisel kohal. Kõik positiivsed nähtused, mille see inimestele tagab on nii lähedalt kui ka kaudselt seotud kliimamuutuse takistamisega ning ökoloogilise jalajälje vähendamisega. Kindlasti on selle sihiks teadvustada ka arenenud riikides elavaid ja tegutsevaid inimesi, sest meie kõigi samm on täis rammu, millega saab teha nii head kui ka halba. Aga meie ülesanne on jälgida, et hea oleks siiski tasakaalukausis raskemal kohal. Kuid ainuüksi teadlikkusest ei piisa, vaid see peab kajastuma ka praktikas, milles seisneb meie kõigi vastutus.

Üks lihtne näide on poeskäik. Kui paljud inimesed poes käies tegelikult mõtlevad keskkonnasõbralikele kaupadele või valivad Fairtrade märgisega tooteid? Pigem on see protsent ikka väga väike. Kindlasti see ei tähenda, et inimestele meie keskkond korda ei lähe, vaid pigem on selle taga kallim hind. Hetkel pole ka maailma poliitiline seis väga stabiilne, ent inflatsioon lööb tormiliselt laineid, mis aina tekitab inimestele rohkem muresid ja ärevust juurde. Vast sellepärast ei mõelda ka nii tulihingeliselt maailma globaalsele heaolule, vaid ikka sellele, kuidas iseendaga toime tulla. Me kõik teame, et need abinõud, mis keskkonna parendamiseks ette on võetud, on eesmärgipärased, aga tihti lihtsalt ei suudeta neid rakendada. Iga asja juures on tavaliselt ka mingisugune aga.  

Siit võib järeldada, et ebaadekvaatne miljöö ei paku inimestele mingisugust isu ega tahtmist midagi muuta, kui elu olukord on niigi kriitiline. Nagu näiteks praegu toimuv sõda, mis paljudele kannatustele vaatamata laastab ka tohutul määral meie keskkonda. Kuid siiski ei tohiks kõigele käega lüüa ega alla anda, vaid peab võitlema edasi. Nii inimeste elude, nende heaolu kui ka terviklikult planeedi eest.

Miks me peame hävitama seda, mis meile antud on? 

Seega minu jaoks on õiglane kaubandus oluline kliimamuutuste kontekstis, sest pikemas perspektiivis suudab see väga palju head teha, isegi siis, kui praegu suuri tulemusi ei ole. Loodetavasti rahuneb ka maailma ärev õhkkond ning probleemid leiavad lahenduse, mis rohkem kahjusid ei valmista. Maailm on keeruline, mistõttu on raske öelda, mis nüüd kindlasti õige on ja mis mitte. Õiglusega on natukene teistmoodi.
 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta