Märts tõi suvilaomaniku Reinu õue peale. Kaasas olin tal mina kui suvilasõber ja kauge sugulase vari.

Ülevalt köögiaknast paistis natuke märtsist õue. Esmaspilgul ei midagi ega kedagi rohkemat.

Keset õue oli väike viljahunnik lumes ja seal oligi pisikest kasvu päeva naelake. Selleks oli hiireke, kes viljatera – viljatera kaupa enda uruavasse toiduvaru tassis.

Ta vilksas edasi-tagasi pea iga minuti järel ja ajas kaks meest köögiaknal naerma.

Naersime looduse nalja üle ja ilusa vaatepildi üle samuti. Kui naer otsa sai, jätkas hiir oma leivatööd ja minu alatine terane pilk sai jälle kahelt mehelt kiita. 

Palutaja, 1992. 


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!