Katrin Lumberg on ökoeluviise harrastav Bioneeri lugeja. Oma lugudes küsib Katrin, kas tänapäeval on võimalik jagada ökoeluviisi ka neljajalgse sõbraga.

Tiksuva kassisooviga vaikselt maailmas ringi vaadates selgus, et kassipidamine tähendab tänapäeval reeglina menetlust konservid-krõbinad-kassiliiv – kõik muidugi supermarketist, kenasti kilesse-plekki pakendatud, tehtud-transporditud kus iganes ja sisaldavad kes-teab-mida. Mulle ei tundunud üldse ahvatlevana mu üsna olematut maakodu-prügitoodangut täiendada hulga kassipidamisprahiga. Küsitav tundus, mis peaks konservi-krõbina kassi hiirepüügile motiveerima. Kaugel mälus tiksusid aga endiselt mälestused nõuka-aegsetest konservi-krõbina-poeliiva-vabadest ökokassidest. 

Kogu see ökokassinduse mõttekäik oli hulk aega väga teoreetiline stiilis: „Kunagi kahekümne aasta pärast, kui maakodusse elama lähen, võiks ju kass ka olla, kes elaks ilma poekassitoidu ja poekassiliivata.“  

Ühtäkki aga sattusin üle hulga aja jälle külla peresse, kus minu nimekaimust must kass oli parasjagu kaks imearmast poega saanud. Pereema kurtis mulle, et lähipäevil tuleb ikka see kurb „kassipojakeste merekooli saatmise töö“ ette võtta. Enne kui arugi sain, olin veendunult teatanud, et nii armsaid kassipoegi küll keegi merekooli ei saada ja ühe neist võtan ma heameelega endale maakoju hiirelõksuks. 

Kuujagu hiljem läksime lastega kassikesele järele. Oli teine poole suuremaks kasvanud, vantsis uhkelt ringi, oskas kassikonservi süüa ja piima lakkuda. Küsisin kolmeaastaselt tütrelt suusoojaks, mis me kiisule nimeks paneme. Tüdruk teatas hetkegi kõhklemata “Mirjam”. Mõne aja pärast selgus, et tõepoolest kahest kassipojast meile määratu ongi tütarlaps, kuna teisele – poisslapsele - olla ka juba kindel tahtja olemas. 

Kassiplaani pidades olin lisaks krõbina-ja-poeliiva-vabadusest unistamisele vahepeal mõtisklenud, ega ma oma kassipidamist ometi alusta Hiinas toodetud plastmassist kassitransportimispuuri ostmisega. Suurepärane puur on minust siiani ostmata ja jätkuvalt asendab seda kassi algkodust kaasaantud Säästumarketi-päritolu Delma-nimeline pappkast, kus paar vana riidetükki pesaks sees. 

Katrin Lumberg

Loo esimene osa: ÖKOKASS: Unistus kassist

 Kassilooga jätkame homme. Püsige lainel!

http://lahendused.blogspot.com