Ökokülad rakendavad säästlikkust neljas eluvaldkonnas: ökoloogiline, sotsiaalne, majanduslik ja maailmavaateline.

Ökoloogiline aspekt

Näiteks kasvatavad ökokülad maailmas enamasti oma toidu ise, puhastavad oma joogivett, kasutavad loodussõbralikku kodukemikaale (või üldse mitte). Samuti elavad inimesed ökoloogilistest materjalidest ehitatud majades.

Sotsiaalne aspekt

Ökokogukonnad hoiavad ja tervendavad teadlikult vastastikuseid suhteid ja lähtuvad konsensuslikust otsustusprotsessist. Loomulikult on igal külal oma „juhatus“ või „nõukoda“ aga üldiselt võetakse kõiki otsuseid ikka kõik koos vastu, nii, et arvestatakse kõigi külaelanike ning ka küla ellu panustavate teiste huviliste soovide ning vajadustega. Tavaliselt rohkem räägitakse ökokülades oma tunnetest, mis elamise ning töötamise käigus tekivad. Neile teadlikku tähelepanu juhtimist ja teineteisega arvestamist peetakse tervise näitajaks. Tähtis on elu loomulike sündmuste – sünni, elust lahkumise, pühade – ühine tähistamine.

Majanduslik aspekt

Majanduses ja kogukonna rahaelus lähtutakse jagamise ning võrdse panustamise põhimõttest: maa ostetakse ühiselt välja ning üldiselt kuulub see siis mitte enam eraisikutele, vaid kogukonnale (MTÜ või OÜ vormis). Samas on kõigil ka ühiselt võimalik kasutada kogu kogukonna maad. Majanduslikult vastutatakse ühiselt. Kogukondade sissetulek tuleb erinevate kursuste läbiviimisest, nt ökoloogilise ehituse, tervisliku toitumise, jooga jms koolitustest. Osad inimesed käivad ka kogukonnast väljaspool tööd (nt lähedalolevates linnades).

Maailmavaateline aspekt

Ökokülades peetakse väga oluliseks holistilist elukäsitlust, mõtteviisi, mis lähtub põhimõttest, et oleme kõigega seotud: meie tegevus ning valikud mõjutavad ümbritsevat keskkonda ja teisi inimesi maailmas. Ökokülade liikumises ei väljendu vaimsus enamasti mingi konkreetse religiooni järgimises. Pigem sisaldub see kõikides teemades juba algusest peale ning oluliseks peetavates väärtustes: usaldus, kokkuhoidmine, teineteise toetamine, looduse ja erinevate elementidega üksolemise tunnetamine.

Meie planeeti vaadeldakse ja austatakse kui tervikorganismi. Vaimsus tähendab siinkohal looduse austamist ja teineteise erinevustest lugupidamist, rõhu panemist loovusele ja kunstile ning enesearengut, mis on kõik eelduseks tunnetamaks paremat ühtsust iseenda ja maailma vahel.

Ekslik on arusaam, et ökokogukond on sekt, mis asub ühiskonnast eraldi: see käib holistilise maailmakäsitluse vastu. Pigem on ökokogukond taoline keskkond, mis saab oma tervikliku elukäsitlusega teistele elamise viisidele (nt modernse linnainimeste elule) alternatiivi pakkuda ja loodussõbralikus ning keskkonda arvestavas elus eeskuju enda. See toimib nt läbi mittesaastamise põhimõte, võimalikult vähese prügi, komposttualettide, toidu koos kasvatamine, teiste inimeste ning loodusega harmoonias elamise jne.

Kogukonnad Euroopas

Euroopas võib leida suuri kogukondi, kus on isegi kuni 1000 inimest. Selliste suurte kogukondade hulka kuulub Euroopa üks esimesi kogukondi „Findhorn“ Põhja-Šotimaal (www.findhorn.org), mille esindajad nõustavad praegu säästliku arengu küsimustes ka ÜRO-d. Samasse suurusjärku jääb vaimne kogukond „Damanhur“ Põhja-Itaalias (www.damanhur.org),  kus tegeletakse palju kunstide, tervendamise ning inimkonna vaimse pärandi säilitamisega.

On ka väiksemaid kogukondi - näiteks Sieben Lindeni kogukond Saksamaal, kus elab 80 täiskasvanut ja 35 last (www.siebenlinden.de).

On ka päris väikeseid, 10-20st inimesest koosnevaid kogukondi - näiteks „Schloss Glarisegg“ Šveitsis (www.schloss-glarisegg.ch), kus arendatakse loovuse, puhta elu ja waldorfpedagoogika põhimõtteid.

Väga huvitav on kogukond „Tamera“ Portugalis (www.tamera.org), kus tegeletakse läbi teadliku enesearengu ning ka aktiivse tegevuse maailma konfliktipiirkondade tervendamisega .

Kogukonnad Eestis

Eestis on üks ametlik Euroopa Ökokogukondade Ühendusse (Global Ecovillage Network Europe) kuuluv kogukond „Lilleoru“ (www.lilleoru.ee), kus tegeletakse palju vaimse enesearengu teemadega .

Väga tugev linnakogukond, mis elab ka säästliku arengu ja inimeste vastastiku teineteise toetamise põhimõtete järgi on Uue Maailma Selts (www.uusmaailm.ee), mis hõlmab endas nii reaalset ühes majas elavat inimeste kogukonda kui ka laiemalt samas piirkonnas elavaid ja teineteist toetavate inimeste gruppi, kes pidevalt ühiselt asju ette võtavad.

Algatusi ja kogukondlikke ettevõtmisi on tegelikult üle Eesti. Tihti põimuvad nad ka traditsiooniliste küla kogukondadega, mida on Eestis ju palju. Näiteks Järvamaal Esna kandis ning Võrumaal Haanja lähedal elavad inimesed teineteist toetavas külakogukonnas.

Tihti on kogukonnad seotud konkreetsete ühiste ettevõtmistega - nt kool, ühised toiduringid, lapsekasvatamise teemade jagamine (näiteks emadeklubi MTÜ Tegudeks  (https://www.facebook.com/groups/113911355291267)) või muud sarnased kokkutulemise viisid. Oluline on, et inimestel oleksid sarnased huvid.

Eesti Ökokogukondade Ühendus

Eesti Ökokogukondade Ühenduse kirjalisti kuulub nt hetkel ligi 300 inimest ning tööd on alustanud 2 töögruppi: kodanikualgatusliku ajakirja „KoguKonnad“ toimetus (23 inimest) ning ühenduse IT-tiim. Plaanis on kaardistada ning interaktiivsele Eesti kaardile kanda kõik kogukondlikud algatused üle Eesti. Kõik täiendavad ideed ja ettepanekud on väga teretulnud.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti inimesed soovivad tegelikult väga ka siia ökokogukondi luua, ent pigem oleme alles protsessi alguses: võib öelda, et üle Eesti on kokku umbes 10 algatusgruppi või ka juba reaalselt mõnes maapiirkonnas elavaid inimesi, kes liiguvad selles suunas, et Eestis oleks ühel hetkel mitmeid väikeseid ökokogukondi, kuid suuremad ja tugevad ökokogukonnad on alles kujunemisel. Kui vaadelda kõike traditsioonilise külakogukonna seisukohast ja mõelda selle peale, kui hästi on inimesed Eestis omavahel üle interneti võrgustunud, võib öelda, et Eesti ongi üks suur kogukond. Sarnaselt mõtlevad inimesed moodustavadki kogukonna, isegi kui füüsiliselt lähestikku ei elata.

Pigem tuleks mõelda selle peale, kuidas omavahel loodussõbralikumalt ja teineteist toetavamalt ka reaalseid ühiseid projekte ette võtta (nt teha kevadel ühiselt sõpradega üks väike ühine põllulapp, tellida oma talvised juurikad nt oma sugulastelt või tuttavalt talunikult). Aga võib-olla inimesed juba teevadki seda, lihtsalt ei pane sellele ökokogukondade nime külge?

Kõigi algatuste ühine õppimine Eestis on igal juhul olnud see, et alustada tuleb inimsuhete, mitte ühiste majade ehitamisest ning kõigepealt on oluline olla üks kogukond hinges ja alles siis mõelda reaalse küla ehitamise peale.

Sel suvel tuleb taas Eesti ökokogukondade kokkutulek, nüüd juba IV korda. Seekord kogukondade sotsiaalse aspekti teemadel: kuidas kasvada rohkem ühiselt kokku inimestena, kuidas hoida grupi vaimset ja emotsionaalset tervist, kuidas lahendada konflikte  või leida neis arengu allikaid. Saksamaalt tuleb meid tõenäoliselt foorumi meetodi osas õpetama Ina Meyer-Stroll Zeggi kogukonnast. Foorumi meetod on grupi enesetervendamise meetod, kus osalistel on võimalik oma emotsioonid kõnelemise, teatri jms viisil nähtavaks teha. Eesmärk pole kriitika, vaid eneseväljendus ning usaldus, et kui mingi probleem on juba nähtavaks, tuleb usaldada elu piisavalt, et uskuda: lahendus tuleb!

Eelmisel aastal osales Eesti ökokogukondade kokkutulekul Põlvamaa Talurahva muuseumis üle 150 inimese. Kõik huvilised on oodatud ka sel aastal ning usun, et meid tuleb seekord veel rohkem kokku.

Lähem info ökokogukondade liikumise kohta aadressil www.kogukonnad.ee ja Facebooki grupis "Eesti ökokogukondade liikumine".

Vaadake ka Eesti Ökokogukondade uudiskirju: http://www.kogukonnad.ee/newsletters