Koristasin ühel päeval kuuri. Tegin ruumi briketi jaoks, mida lähipäevil ootasin. Asju ringi tõstes ja ümber paigutades jäi ette maamõõdik, mille valmistas mu lapselaps oma mudilaseeas. Mamma oli selle alles hoidnud nagu ühe väärt tööriista. See riistapuu kutsus minus esile nostalgilisi mälestusi sellest möödunud ajast. 

Kas poiss juba koolis käis, ei mäleta enam. Arvan, et ta oli vast kuue - seitsme aastane siis.  

Suviti, kui mul oli puhkus, veetsime selle koos ikka maal minu ema ehk Mamma juures. Poiss oli asjalik ja mul polnud kunagi suurt muret tema kantseldamisega. Ta leidis ka ise endale alati tegevust.

Olime käinud Aegviidu puidutööstusest laudasid ostmas ja lauad toodi koju koos lauavirna vahele käivate pulkadega. Meil oli siis puukuuri ehitus plaanis.

Lauad läksid kuuri ehituseks ja töömehed pakkusid poisile järgi jäänud pulki mängimiseks. Esialgu ei olnud aega tal nendega midagi peale hakata. Vaja oli meeste järgi joosta ja vahtida mida tehakse ja kuidas ehitamine käib. Ta oligi neile rohkem nagu brigadiiriks.

Kõike oli vaja küsida ja pärida, et miks nii ja mitte naa. Mäletan isegi ühte rumalat lugu sellest ajast. Töömehed olid just jõudnud maha istuda, et suitsu teha, kui kohale tormas meie poiss ja päris, et miks nad istuvad. Kas ehitus sai juba valmis?

Ju peeti seda lapse pärimiseks. Keegi teda ära ei ajanud ja töömehed kannatasid lapse uudishimu välja. Peale selle imetles poiss ehitajaonu käsivarre muskleid ja lubas suureks saades endale ka sellised kasvatada.

Aga seda rõõmu ei olnud kauaks. Ega siis puukuur pole mingi loss ja seda kaua ei ehitata ju. Lõpuks sai see kuur valmis ka.

Hankisin ühe töömehe kaudu kasutatud masinaõli ja sellega sai siis kuuri seinad üle tehtud. Poisilegi andsin pintsli pihku ja nii me seda kuuri siis kahekesi võõpasime. Mina ronisin redeliga ja poiss pintseldas maast nii kõrgelt, kui ulatas ning sealt maapinnani välja. Arvasin alguses, et las möksib. Küll ta ära tüdineb varsti. Aga see oli rumal lootmine. Teine mässas päris täismehe eest kohe. Õlitamine oli ohutu. Selle sai seebiga pärast ilusti maha pesta ja karmimaid kemikaale polnud vaja kasutada. Tööd jätkus meile mitmeks päevaks. 

Jäime selle tegevusega vahele sugulasele, kes kukkus kohe kriiskama, et ma kasutan lapstööjõudu. Väikemees aga oli ise nii uhke, et tal lubati sellise suurte inimeste tegevuse juures osaleda.

Rääkis õhtul suure õhinaga sellest isegi emale telefoniga, et millega ta kogu päeva jooksul oli tegelenud. Nii me siis selle kuuri koos poisiga üle võõpasime.

Ka see töö sai lõpuks tehtud. Meie väikemees pidas end juba suureks ehitajaks ja maalriks ning oli südamest nördinud, kui ühel hommikul mul talle enam polnud midagi nii huvitavat tegemist anda.

Pistsin siis poisile kolm ühepikkust puupulka ette ja rääkisin ise sinna juurde, kuidas ta võib endale nendest maamõõduki teha. Lubasin tal selleks ka haamrit ja naelu kasutada. Õssitasin ise takka, et mis mees sinust kasvab, kui naela ka seina lüüa ei oska.

Rääkisin, kuidas sellist mõõduriista teha tuleb. Andsin talle ühe mõõdulindi kätte, et ta saaks täpselt meetrise mõõdiku endale teha.

Meil on maja ees betoonist trepp. Sinna sai kriidiga meetrine pikkus maha märgitud. Siis läks meisterdamiseks.

Poiss oli tööhoos ja meie eakas Mamma vaatas seda kõike läbi köögiakna pealt. Ta oli kabuhirmus. Kartis, et laps viimaks näpu pihta lööb. Aietas ja oietas iga haamrilöögi peale. Poisiga aga ei juhtunud midagi, kõik näpud jäid terveks. Oma mõõdiku ta valmis sai ja siis oli kohe mitu päeva rahu majas. Kõik majad ja aiad olid ju vaja ära mõõta ja üles joonistada tookord.

Meie poiss sai sel suvel juba 22 aastaseks. Aastaid on sellest ajast tõesti palju mööda läinud.

Saatsin talle pildi sellest, kuidas ta endale mõõdikut ehitas. Olin omal ajal selle hetke fotole jäädvustanud. Lubasin talle näidata seda maamõõdikut, kui ta ükskord meile jõuab. Teatasin, et leidsin selle kuurist üles. Poiss oli ise nii huvitatud ja elevil, kui ma seda talle rääkisin.

Nii palju siis nostalgilisi mälestusi sellest, kuidas ma oma lapselapse elu huvitavaks üritasin teha ja missuguseid mänge tal mängida lubasin.

Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!

Saa Pillega tuttavaks!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta