Vormsi saarel keset suve ja vanas koolimajas kihas bioloogia tudengite rühma elu. Seal kuivatati taimi ja pandi neid herbaariumisse ning tehti veel kõike mõistlikku ja mittemõistlikku.
- Marek Vahula lood
- 6. detsember 2021
Kui kõrvaltoas Mart Nikluse häält kuulsin ja ta seal klaverit pisut kõigile mängis, siis ei osanud ma ühest uuest inimalgusest midagi kohe arvata.
Ometi luges Mart minu vabaduse soove minu silmadest ja ta kutsus mind nädalaks endaga kaasa Noarootsi poolsaart ehk noorusemaid avastama. Sinna, kuhu, ta kunagi kõik sealsed linnud oli üle lugenud.
Tollane meie praktikumijuht Erich Kukk andiski meile loa nädalaseks kõrvalehüppeks ja kaks meest kadusidki seitsmeks päevaks teiste pisut kadedate pilkude saatel silmapiirilt.
Mardiga oli hea koos olla. Mart oli oma viimases nooruses ja tegi mindki nii nooremaks kui vanemaks ja kui tagasi saarele naasin, siis olingi teistest elutargem ja ühe nooruse võrra rikkam.
Ju siis oli see Mardi enda soov ja mees teadis, mida elult soovida ja mida mulle pakkuda, ennast ja oma jutustavat suud ja viimast kaduvat noorust.
Vormsi ja Noarootsi, 1991.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
