Detsembri alguses avaldatud värske ÜRO Keskkonnaprogrammi heitmete puudujäägi raporti (Emissions Gap Report) põhijäreldustes nähtub, et riikide senised ambitsioonid Pariisi kliimaleppe elluviimiseks peavad kolmekordistuma selleks, et globaalne soojenemine jääks alla 2 kraadi ning viiekordistuma selleks, et soojenemine jääks alla 1,5 kraadi. Raportis rõhutatakse, et riikidel tuleb kiiremas korras uuendada oma riiklikke tegevuskavasid ning seada konkreetsed poliitilised meetmed lähitulevikuks.    

  • Kliima
  • 17. jaanuar 2021
  • Foto: Kliimastreikijad Riigikogu hoone ees/Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Iga-aastases ÜRO heitmete puudujäägi raportis analüüsitakse kasvuhoonegaaside heitmete prognoose aastaks 2030 ning kõrvutatakse need tasemega, mis on vajalik, et ära hoida kliimamuutuste katastroofilised tagajärjed. Tegemist on olulise suunisega riikidele Pariisi kliimaleppe ambitsioonide seadmisel.

Raportis rõhutatkse, et nn roheliste pandeemiajärgsete taasteplaanidega oleks võimalik vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid 25 protsenti aastaks 2030, mis hoiaks meid Pariisi leppe 2 kraadise soojenemise piirmäära kursil.

2020. a raport näitab, et kuigi COVID-19 pandeemia tõttu vähenevad CO2 heitmed kuni 7 protsenti aastal 2020, tähendab see üksnes 0.01 kraadist globaalset temperatuuri langust 2050. aastaks. Senimaani on iga-aastaselt kasvuhoonegaaside heitmed üha kasvanud.

Praeguste 2030. a heitmete prognooside kohaselt on maailm kursil, et sajandi lõpuks jõuab globaalne soojenemine 3,2 kraadini, mis ületab tuntavalt Pariisi leppe eesmärki hoida soojenemine alla 2 kraadi. Ka 2020 oli viimase enam kui poole sajandi üks soojemaid, koos intensiivistunud maastikupõlengute, põudade, tormide ja liustiku sulamisega. Siiski rõhutatakse raportis, et nn roheliste pandeemiajärgsete taastepaanidega oleks võimalik vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid 25 protsenti aastaks 2030, mis hoiaks meid Pariisi leppe 2 kraadise soojenemise piirmäära kursil.

Meetmed, mida tuleks prioritiseerida on null-netoheitega tehnoloogiate ja infrastruktuuri projektidele otseste toetuste jagamine, vähendada toetusi fossiilkütustele, hoiduda uute söekaevanduste rajamisest ning propageerida loodusel põhinevaid lahendusi nagu taasmetsastamine.

2020-2030 peab fossiilkütuste tootmine vähenema iga aasta vähemalt 6% selleks, et piirata soojenemine alla 1.5 kraadi ning hoida ära kliimamuutuste katastroofilised tagajärjed.

Lisaks heitmete puudujäägi raportile koostati ka nn tootmise puudujäägi eriraport (Production Gap Report), milles analüüsiti erinevust riikide kavandatud fossiilkütuste tootmise ja globaalse tootmistaseme vahel, mis on vajalik, et hoida ülemaailmne soojenemine alla 1,5 ja 2 kraadi.

Raportist selgub, et 2020-2030 peab fossiilkütuste tootmine vähenema iga aasta vähemalt 6% selleks, et piirata soojenemine alla 1.5 kraadi ning hoida ära kliimamuutuste katastroofilised tagajärjed. Riikide praegustest  fossiilkütuste tootmisplaanidest ja prognoosidest nähtub, et fossiilkütuste tootmine kasvab globaalselt 2% igal aastal, mis tähendab, et 2030. aastaks on tootmine kahekordne võrreldes sellega, mis see peaks olema 1,5 kraadi piirmäära jaoks.  

ÜRO Keskkonnaprogrammi heitmete puudujäägi raport
Tootmise puudujäägi eriraport


Lugu on pärit Keskkonnaõiguse Keskuse uudiskirjast.