Kas teie teate kliimamuutustest ja globaalsest soojenemisest piisavalt? Testige oma teadmisi!
Kas teie teate kliimamuutustest ja globaalsest soojenemisest piisavalt? Testige oma teadmisi!
- Kliima
- Katrin Jõgisaar (koostaja), www.bioneer.ee
- 4. november 2009
Mis on planeet Maa globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul. Tänapäeval räägitakse enamasti soojenemisest, millele on inimene oma tegevusega kaasa aidanud. Globaalne soojenemine tähendab, et Maa keskmine temperatuur küll tõuseb, samas ei ole välistatud keskmise temperatuuri langus teatud piirkondades või mingil kindlal aastaajal. [1; 2]
Mis on kliimamuutused? Mille poolest need erinevad globaalsest soojenemisest? Sagedane viga, mida kohtab on mõistete „kliimamuutused“ ja „globaalne soojenemine“ segiajamine. Tänapäeval räägitakse enamasti kliimamuutustest, mis on globaalsest soojenemisest tingitud muutused Maa kliimas. See mõiste hõlmab sagenenud üleujutusi, põudasid, aastaaegade tavapärase mustri muutumist ja teisi sarnaseid nähtuseid. Seega võib öelda, et globaalne soojenemine põhjustab kliimamuutusi. [2; 3]
Kas kliimamuutused võivad tähendada ka midagi muud kui globaalset soojenemist? Väljaspool globaalse soojenemise konteksti võib kliimamuutuste mõistet kasutada mistahes muutuste üldistamiseks planeedi kliimas, näiteks tingituna mõnest vulkaanipurskest või kosmilistest teguritest, mis toimivad teises ajaskaalas: vulkaanipursete mõju Maa kliimale piirdub mõne aastaga, kuid Maa telje asendi muutumine ilmneb kümnete tuhandete aastatega. [2; 3]
Miks mõiste „globaalne soojenemine“ probleeme tekitab? Kuigi kõik märgid viitavad suurtele muutustele kogu maailma kliimas, piisab enamasti vaid veidi külmemast kohalikust ilmast veenmaks avalikkust, et üleilmne kliimasoojenemine on vale. Segaduse juured on muidugi tõigas, et kuigi maailma keskmine õhutemperatuur jätkab järjekindlat tõusu, on kohalikus kliimas siiski oma tõusud ja langused, mis sugugi alati üleilmsete suundumustega kokku ei lähe.
Kas „globaalse soojenemise“ mõiste peaks asendama mõne uue mõistega? Ühendkuningriigi Vee- ja Keskkonnahalduse Instituudi CIWEM-I eksperdid soovitavad nii “kliimasoojenemise” kui “kliimamuutuse” mõisted asendada “kliimamäsluse” või koguni “kliimatõmblusega”, mis planeedi olukorda palju paremini edasi annab. CIWEM on veendunud, et ehkki “kliimamuutus” tundub pealtnäha “kliimasoojenemisest” asjakohasem, ei ole seegi piisavalt täpne ja tekitab avalikkuses ainult segadust. [9]
Kui palju kliima viimasel ajal soojenenud on? Eelmise sajandi jooksul kasvas Maa keskmine arvutuslik temperatuur 0,74 kraadi võrra. [2; 3]
Miks on sedavõrd väike temperatuuritõus oluline? Erinevus eelmise jääaja ning meile tuttava kliima keskmiste temperatuuride vahel on teadlaste sõnul ligikaudu 4°C. Kõigest mõnekraadine temperatuurimuutus võib rivist välja lüüa terve regiooni sademetemustri või hävitada mitmed olulised lülid toiduahelas. [2;4]
Mida kujutas endast „globaalne hämardumine“ 1970. aastatel? Atmosfääri läbipaistvuse vähenes inimtekkeliste aerosoolide tõttu ja atmosfääri temperatuur tegi läbi väikese languse. [2; 4]
Mis põhjustab globaalset temperatuuritõusu? Temperatuuritõusu põhjustab inimtekkeline kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni kasv atmosfääris. [2]
Kui palju kasvuhoonegaaside kontsentratsioon muutunud on? Tööstusrevolutsiooni eelsest ajast on süsinikdioksiidi (CO2) kontsentratsioon atmosfääris kasvanud ligi 38%, metaani (CH4) kontsentratsioon ligikaudu 230% ning lämmastikoksiidi (NO) kontsentratsioon umbes 14%. [2; 5]
Millist rolli mängib muutuvas kliimas inimene? Kasvuhoonegaaside emissioonide kasvutempo kiireneb fossiilsete kütuste tarbimise, põllumajanduse ning ehitustegevuse kasvu tõttu. [2; 5]
Mis on kasvuhoonegaasid? Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Kasvuhoonegaasid põhjustavad kasvuhooneefekti. Olulisemad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, lämmastikoksiidid, osoon ja metaan. [10] Kokku on 40 erinevat gaasi, mida loetakse kasvuhoonegaasideks. [8]
Kuidas toimivad kasvuhoonegaasid? Kasvuhoonegaasid lasevad päikesevalguse küll maapinnale, kuid peavad kinni maapinnalt tagasi peegelduva soojuskiirguse. [8]
Mis on kasvuhooneefekt? Ilma kasvuhoonegaasideta atmosfääris oleks Maa keskmine temperatuur ligi 32 kraadi külmem, kui ta praegu on. Seega on kasvuhooneefekt tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus, selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju nn. kasvuhoonegaase, mis põhjustabki temperatuuri tõusu. [8]
Kuidas satub atmosfääri CO2? Inimtegevusest tingitud CO2 eraldub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste põlemisel (87%), tekib metsade mahavõtmisel (11%) ja eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%). [8]
Kuidas satub atmosfääri metaan? Metaan eraldub atmosfääri peamiselt märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%), paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%), eraldub prügilatest (10%) ja moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. [8]
Kuidas satuvad atmosfääri lämmastikoksiidid (NOx)? Lämmastikoksiidid moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, sisalduvad autoheitgaasides, paiskuvad atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%) ja tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas (21%). NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%). [8]
Kas atmosfäärigaaside omadus siduda soojust on teaduse jaoks uus avastus? Juba sajand tagasi näitas Nobeli preemia laureaadist Rootsi teadlane Svante Arrhenius, et teatud gaasidel (nagu näiteks CO2) on omadus siduda soojust. Ta tõestas kasvuhooneefekti olemasolu. [6; 8]
Mis on peamised probleemid, mida globaalne soojenemine põhjustab? Kliima soojenedes kiireneb Gröönimaa ja Antarktika jääväljade ning liustike sulamine, mis kergitab maailmamere taset. Paljud madalad rannikualad ja terved saareriigid hakkavad jääma vee alla ning miljonid inimesed on sunnitud uut elukohta otsima. Ka kõrbestumise läbi kaob üha enam viljakaid põllumaid. Kõrbestumise ohus arvatakse olevat kuni kolmandikku planeedi maismaast, igal aastal kõrbestub hinnanguliselt 6 miljonit hektarit. [7]
Millises planeedi piirkonnas on globaalne soojenemine kõige märgatavam? Maa polaaralad soojenevad kiiremini, kui ülejäänud planeet. Suurema maismaa pindala tõttu on soojeneb põhjapoolkera kiiremini, kui lõunapoolkera. [2]
Kasutatud materjalid:
1. Kristjan Velbri „Globaalne soojenemine ja kliimamuutused“ 07.02.2009
2. lk.6, IPCC: "Climate Change 2007: Working Group I: The Physical Science Basis. Summary for Policymakers", 2007
3. lk. 4, IPCC: "Climate Change 2007: Working Group I: The Physical Science Basis. Summary for Policymakers", 2007
4. lk. 207, Henson, R. "The Rough Guide to Climate Change", 2006
5. lk. 2-3, IPCC: "Climate Change 2007: Working Group I: The Physical Science Basis. Summary for Policymakers", 2007
6. Keskkonnaveeb „Kliimasoojenemine“
7. Eesti Roheline Liikumine „Rahvastiku ränne ja keskkonnapõgenikud“
8. Slaidiprogramm „Globaalprobleemid“
9. A. Alandi „Briti teadlased: kliima ei soojene, ei muutu, vaid hoopis tõmbleb“ Roheline Värav
10. Vikipedia „Kasvuhoonegaasid“
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
