Möödunud nädalavahetusel kuulutati Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevadel välja aasta lind 2014, kelleks on jäälind. Kuigi jäälind on Eestis üsna vähearvukas, on ta välimuse poolest tuntud ja armastatud linnuliik. Meie looduses eksootilise ja erakordse sinise seljasulestiku tõttu kutsutakse teda põhjamaade kalliskiviks ja samal põhjusel on ta ka fotograafide üks lemmikuid.

  • Elurikkus ja looduskaitse
  • 1. juuli 2013
  • Pildistas Pierre Dalous (Own work) [CC BY-SA 3.0 (http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0)], via Wikimedia Commons

Eestis pesitseb 50-300 paari jäälinde. Arvukuse suur kõikumine tuleneb külmadest talvedest, mis on neile hukatuslikud. Jäälind elutseb peamiselt jõgede ja ojade ääres ning toitub väikestest kaladest. Oma pesakoopa uuristab ta enamasti veekogu kaldasse. Ühe suvega võib jäälind üles kasvatada mitu pesakonda.

Kõige tuntumad jäälinnu pesitsuskohad asuvad Kagu-Eesti liivakivipaljanditega jõgedel. Talveks jääb Eestisse arvatavalt kuni sada lindu. Jäälind kuulub kaitstavate loomaliikide II kategooriasse ning Euroopa Liidu nn linnudirektiivi I lisasse.

Jäälinnu aastal on lisaks selle linnuliigi tutvustamisele kavas tema leiukohtade kaardistamine ja arvukushinnangute täpsustamine, pesitsusökoloogia uurimine jm. Tähelepanu pööratakse ka vooluveekogude muule linnustikule.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast ning jäälind on järjekorras kahekümnes. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse.

Käesoleva aasta linnu nurmkana ja varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/aastalind.

Loe varasemate aasta lindude kohta Bioneerist!
Jäälind 2014
Nurmkana 2013
Tüllid 2012
Suitsupääsuke 2011
Punaselg- ja hallõgija 2010
Kodukakk 2009
Teder 2008

Varasemad aasta linnud 
Luik 2007 
Hänilane 2006 
Kanakull 2005
Valge-toonekurg 2004
Harakas 2003
Kodu- ja põldvarblane 2002
Kiivitaja 2001
Suitsupääsuke 2000
Kirjurähn (suur-, tamme-, valgeselg- ja väike-kirjurähn) 1999
Must-toonekurg 1998
Sookurg 1997
Suurkoovitaja 1996
Rukkirääk 1995

Sarnased artiklid